"Ma ei mäleta, et keegi Savisaare valitsuse liikmetest oleks hirmutanud rahvast või lapsed oleks kartnud tapmist," ütles ekspeaminister Tiit Vähi Pealinnale.
"Ma ei mäleta, et keegi Savisaare valitsuse liikmetest oleks hirmutanud rahvast või lapsed oleks kartnud tapmist," ütles ekspeaminister Tiit Vähi Pealinnale.
"Sõjahüsteeria jätkudes ei liigu meie sadamatesse edaspidi ei reisi- ega kaubalaevad, mis riigile, rahvale ja äridele raha sisse toovad," hoiatas ekspeaminister ja Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi 19. septembril toimunud rahvusvahelise merenduskonverentsi ettekandes.
Ekspeaminister toonitas konverentsil, et Eesti areng on olnud üldiselt stabiilne ja rahulik, kuid ometi köetakse sõjahüsteeria pidevalt ja kõige kõrgemal tasemel. "Kas poliitikud on inimloomult muutunud araks, või hirmutatakse rahvast valimispropaganda ja häälte saamise eesmärgil?" küsis Vähi. "Kuuldavasti hüppas hirmunud USA riigisekretär Forrester 1951. aastal aknast välja hüüdega "Venelased tulevad!"."
Tulekul suurem relvaost?
Vähi kinnitusel on tegemist ühest kohast ilmselt hirmu ja argusega. Ent küllap valmistatakse tema sõnul üldsust sihikindlalt ette suuremateks relvaostudeks meie liitlastelt. Samuti rajatavate välisbaaside ülalpidamiskulude tasumiseks maksumaksja arvelt.
Vähi imestas, et 1990. ja 1991. a, kui olid tõesti ohtlikud ajad, polnud õhustik kaugeltki nii sõjakas. "Käis madin Jugoslaavias, oli Gruusia, oli Vilnius, oli Transnistria ja ka Ida-Virus oli oht saada oma Transnistria, mille lahendamiseks ja rahva rahustamiseks määrati mind valitsuse idaalade eriesindajaks," rääkis Vähi.
"Ma ei mäleta, et keegi valitsuse liikmetest oleks kartnud, oleks hirmutanud rahvast. Ma ei mäleta, et lapsed oleksid tulnud koolist ja küsinud, et kas meid kõiki homme tapetakse. Täna on. Oli augustiputš, ka siis säilitati külm pea ja kindel meel ning saadi hakkama ilma verevalamiseta. Ilma verevalamiseta sai iseseisvaks ka Eesti riik."
Vähi sõnul ähvardab aga Eestit praegu muutumine militaarseks puhvertsooniks, mis on märksa halvem variant, kui koostöö mõlemas suunas ehk ida ja läänega.
Transiit võib kaduda
Sõjahüsteeria jätkudes aga võib Vähi sõnul kaduda seegi vähene transiit, mis vaatamata Ansipi valitsuste viljeletud poliitikale veel täna alles.
"Transiidist ja sadamatest on palju räägitud ja eriti olulist enam lisada ei ole," lisas Vähi. "Ehk vaid niipalju, et eksivad need, kes ütlevad, et valitsusest ei sõltu midagi. Sõltub. 7-8 aastat tagasi avaldas valitsusjuht arvamust, et transiiti pole vaja ja täna võib öelda - TEHTUD."
Rahvusvaheline kaubavedu läbi Eesti sadamate on languses. Tallinna sadam, 2010. a Balti riikide suurima kaubamahuga, on langenud Vähi sõnul neljandaks. Ees on Klaipeda, Riia, Ventspils.
Vähi tõi eeskujuks Soome, keda me ei peaks arvustama ega õpetama, aga ka Läti. "Nad on meist majanduse arengus ette läinud, nemad ei rutta Vene raudteele sanktsioone kehtestama ja oma transiiti blokeerima, nemad mõtlevad oma peaga. Ja ei rutta kellegi käsu peale saagima oksa, kus ise peal istuvad."
Tiit Vähi sõnul on logistikasektori kaudne panus Eesti SKP-sse ligikaudu 16% ja otsene panus 6,4%. Logistikasektor garanteerib 49 tuhat töökohta ja lisab riigieelarvesse 787 miljonit eurot.
Allikas : Vajuta
Estonian Anonymous
0 comments:
Post a Comment