 |
| Vaata, teised lapsed teevad seda, nad on rõõmsate nägudega ja neile meeldib see.Sina oled veel viimane neitsi japeaksid ka oma süütusest lahti saama. |
Netipervertide saagiks on lapsed, kellel pole täiskasvanuga usalduslikku suhet.
"Tšau, kuidas läheb?" alustavad süütul moel oma ohvriga vestlust internetis tegutsevad lasteahistajad. Osa on kohe oma soovides pealetükkivad, teised õpivad last tundma, et tekiks usaldus, aga eesmärk on üks – suhelda seksuaalteemadel ja saada lapsest alastifotosid.
"Olin Rate’is ja vaatasin, et mingi suvaline 30aastane mees hakkab minuga suhtlema. Alguses oli suht norm, ei küsinud midagi isiklikku. Aga siis hakkas, et kus elad, kui vana oled ja siis hakkas ahvatlema. Mäletan seda sõnumit jube hästi – ta ütles, et võin sulle 100 euri maksta, kui minuga seksid või midagi sarnast. Kui olin konkreetselt ei öelnud, hakkas ta veel rohkem närvidele käima. Küsis: miks? See on nii hea ju! Ja et see on normaalne. Vanematele ma ei ole sellest rääkinud," kirjutab ahistaja küüsi langenud tüdruk internetifoorumis.
See on üks näide paljude seast. Need lood tulevad välja vaid siis, kui laps sellest räägib või kui lapsevanem vestluse avastab.
Suur osa lapsi aga vaikib, kuna nad ei mõistagi, et midagi on valesti, neil on häbi või pelgavad karistust.
Lapsed annavad endast ahistajale infot
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Eneli Laurits, kes on puutunud kokku paljude internetis laste ahistamise juhtumitega, ütleb, et kui lapsel ei ole usalduslikku suhet oma vanematega või mõne teise täiskasvanuga, otsib ta mõistmist ja vastuseid teda huvitavatele küsimustele internetist.
Paraku tegutsevad seal ka lasteahistajad (enamasti sotsiaalselt keskmise või suurema sissetulekuga kindlustatud mehed), kellele hingeliselt üksi jäetud laps on kerge saak.
Ohvriks võib langeda madala enesehinnaguga laps, kes on emotsionaalselt ebakindel ega ole mingil põhjusel oma kehaga rahul. Sellisel lapsel jääb puudu tähelepanust.
Suurema osa ajast veedab laps oma toas, tal on lubatud seal isegi süüa. Vanemaid ei huvita, millega ta seal teeb. Ahistaja aga pakub lapsele just seda, mida ta kõige rohkem vajab: usalduslikku suhet ja tunnet, et ta on eriline. See aga on kõigest vahend eesmärgini jõudmiseks.
Ohver valitakse suuresti selle järgi, millist infot laps endast annab. Näiteks kasutajanimi seksikiisu12 tõmbab üsna tõenäoliselt ahistaja tähelepanu. Mees vaatab ka pildi järgi, kas lapse keha vastab tema maitsele.
Laps ei tunne end ohvrina
"Kui päriselus ei lähe mees bussipeatuses lapse juurde ega hakka katsetama, kellega jutule saab, siis internetis on see võimalik. Seal saab sama küsimusega pöörduda üha uute ja uute laste poole ning äraütlemine ei ole nii karm kui päriselus," räägib Laurits.
"Kuna ahistaja loob üldjuhul lapsega usaldusliku suhte, siis laps ei tunnegi, et ta on ohver ja juhtunust kellelegi rääkima ei lähe."
Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse uurija Konstantin ütleb, et kõige väiksemad ahistajate küüsi langenud lapsed, kellega tal on tulnud kokku puutuda, on 6–7aastased. Peamiselt jääb nende vanus aga 10–14 eluaasta vahele, enamik tüdrukuid.
Uurija räägib, et üldjuhul alustab ahistaja vestlust süütu semuliku küsimusega: "Tšau, kuidas sul läheb?"
Lause lõppu lükitakse tavaliselt ka mitu naerunäoga emotikoni. Paljud vestlused jätkuvad küsimusega lapse hobide kohta, milleks on tavaliselt kas tantsimine või mõni spordiala, mis juba võivad ahistajat erutada.
Edasine vestlus sõltub palju sellest, mis tüüpi ahistaja on. Agressiivne ahistaja küsib otse, kas laps on huvitatud seksiteemadest. Eitava vastuse puhul jäetakse ta rahule ja otsitakse uus ohver.
Lähedust otsiv ahistaja on aga usaldusliku suhte loomise nimel valmis rääkima kas või mitu kuud, kuni lapse vastupanu murdub ja ta on valmis rääkima ka intiimsetel teemadel.
Uurija mäletab juhtumit, kus ahistaja suhtles ühe tüdrukuga koguni kolm kuud. Enamjaolt jätab ahistaja asja siiski katki, kui on näha, et eesmärgini jõudmine võtab liiga kaua aega. Internet on ju lapsi täis.
Teema edenedes küsitakse, kas tüdrukul on oma poiss ja kas ta on juba esimest korda suudelnud. Jaatavad vastused annavad ahistajale rohelise tee vestlusse tasapisi ka seksuaalteemasid sisse tuua.
Prokurör Eneli Laurits lisab täpsustavalt, et osava manipulaatorina ütleb ahistaja ohvrile lastepornot näidates umbes nii: "Vaata, teised lapsed teevad seda, nad on rõõmsate nägudega ja neile meeldib see. Sina oled veel viimane neitsi ja peaksid ka oma süütusest lahti saama."
Nii nad murravad lapse vastupanu.
Ahistaja mõistab ja lohutab, kui lapsel on probleemid. "Kui laps räägib, et vanematega oli tüli näiteks arvuti kasutamise või magamamineku aja pärast, siis ütleb ahistaja, et see on tõesti arusaamatu, miks nad nii teevad, sest sa oled juba suur tüdruk ja tead ise, mis on sulle parem. Nii näitab ahistaja üles mõistmist ja tuge, mida laps oma vanematelt ei saa ja see muudab lapse ja ahistaja suhte tugevamaks," ütleb Laurits.
"Lapsele näib, et talle tehakse justkui teene ja selgitatakse asju, millest keegi teine ei räägi. Ahistaja aga annab neist lapsele väära ettekujutuse. Kui suhe areneb, usub laps, et selline ongi tõeline ja tema elu armastus. Oluline on püüda kurjategija kinni enne, kui ta on lapse vastu pannud toime veelgi tõsisema kuriteo," peab prokurör selle all silmas lapsega päriselus kohtumist ja seksuaalset ärakasutamist.
Kuidas last kaitsta? "Keelud ei aita. Ikka on ahvatlus teha seda, mis on keelatud. Tuleb luua oma lapsega usalduslik suhe. Kasuks tuleb ka see, kui hoida arvuti elutoas. Ja nii nagu õpetame lapsele samm-sammult selgeks koolitee, peame õpetama ka seda, kuidas internetti turvaliselt kasutada," ütleb prokurör.
Uurija kinnitab, et varem või hiljem koputab politsei kurjategija uksele. Ta soovitab politseid teavitada ka juhtumitest, kus võõra mehe vestlus lapsega ei ole veel läinud seksuaalteemadele.
"Me ei saa sel juhul küll alustada menetlust, aga saadud infost on meil abi teiste juhtumite lahendamisel."
Uurija sõnul püüavad kinninabitud üldjuhul leida oma teole vabandusi: ma ei teadnud tema vanust, mulle meeldib lastega suhelda. "Neid, kes puhtsüdamlikult üles tunnistaks ja kahetseks, on väga vähe."
Kuidas mõjutab ahistamine lapse hilisemat elu?
Psühholoog Laur Lumet ütleb, et on oma töös kohtunud mitme seksuaalselt väärkoheldud inimesega ja märganud, et ahistav kogemus avaldab mõju suhete loomisesse vastassugupoolega: "Alateadvusesse sööbinud usaldamatus ja kartus võivad saada takistuseks rahuldust pakkuva kooselu nautimiseks. Sageli on nii, et täiskasvanuks saades ja normaalsesse seksuaalsuhtesse minnes on vaja vana kogemus ületada. Lahendmata teema võib väljenduda ka elusituatsioonides, mis on kaugel seksuaalsuhetest," räägib Lumet, et lapsepõlves saadud kogemus ahistajaga võib olla aluseks negatiivsele arvamusele kogu mees- või naisoo kohta.
"Kui ahistamine on juhtunud internetis ja see tuleb ilmsiks, kogeb laps enda vanemate ja ühiskonna toetust – ta on edaspidi kaitstud selle inimese eest. Kui aga juhtum jääb avastamata ja laps ei tea, et midagi oli valesti, siis ühel päeval saab ta sellest aru. Tekib andestamatus ja viha, millel võivad olla väga erinevad tagajärjed. Ta võib muutuda vägivaldseks teiste suhtes või tõmbuda endasse, olles ka edaspidi ohver ja vihas enda vastu võib endalt ka elu võtta."
11 kuuga 20 kriminaalmenetlust
Selle aasta 11 kuuga on Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuses olnud 20 lapseealise seksuaalset ahvatlemist käsitleva paragrahvi alusel alustatud menetlust ja 19 lasteporno valmistamise ja selle võimaldamise paragrahvi alusel alustatud kriminaalasja. Karistusseadustiku järgi karistatakse alla 14aastase lapse seksuaalse ahvatlemise eest rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.
Uurija soovitus: ärge hakake ise kurjategijat jälitama
• Kui leiate arvutist lapse vestluse ahistajaga, ärge hakake lapse asemel vestlust jätkama, et ahistajat vahele võtta. Nii on asitõendid rikutud ja ahistaja kohtus süüdimõistmine võib osutuda võimatuks.
• Ärge nõudke kirjavahetust avastades lapselt, et ta suhtleks ahistajaga edasi. Nii lähete ise seadusega vastuollu, kuna ahvatlete last seksuaalsele tegevusele.
• Ka eraviisiline jälitustegevus on kuriteona karistatav.
Internetiahistajate välimääraja
Läheduse otsijad – pole varem karistatud. Nende elus on tavaliselt midagi juhtunud, nad on kaotanud töökoha või läinud naisest lahku, ja on tekkinud olukord, kus nad otsivad midagi uut. Läheduseotsijad eelistavad suhet lapsega, kuna laps ei ole kriitiline ega avalda teravaid seisukohti.
Need mehed on ettevaatlikud ja soovivad, et suhe lapsega oleks vastastikune. Nad ei muuda oma veebiidentiteeti ja profiilipildiks panevad tavaliselt enda foto. Nende haardesse satuvad haavatavad lapsed, kes otsivad internetist mõistmist, hoolimist ja armastust, mida neile päriselus ei jagata.
Hüperseksuaalsed – hakkavad kohe seksist rääkima. Neil on suured lasteporno kollektsioonid ning nad suhtlevad ja vahetavad pilte teiste pedofiilidega.
Neid on väga tihti varem karistatud laste väärkohtlemise eest. Nad muudavad oma veebiidentiteeti ega kasuta seal enda pilti, vaid näiteks fotot suguelundist. Saadavad lastepornopilte ja tahavad neid ka vastu saada. Nad ei räägi lapsele endast midagi ja tahavad vestelda ainult seksist.
Nende küüsi satuvad riskialtid ja seiklusi otsivad lapsed.
0 comments:
Post a Comment