Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad otsustasid pärast tulutuid algatusi kodanikuühiskonna tasandilt takistada töövõimereformi praegusel kujul vastuvõtmist, et siirduvad ise poliitikasse, kandideerides parteisse astumata 1. märtsil IRL-i nimekirjas riigikokku.
Erinevate huvialagruppide esindajatest kandideerib IRL-i nimekirjas riigikokku 3-5 inimest, kelle nimesid veel ei avaldatud. "Meie soov oleks, et sisse saaksid mõned inimesed," teatas hooldajate liidu juht ja sotsiaalse kaitse plaani üks autoritest Tiina Kangro. Ta ütles, et osa kandidaatidest istus täna pressikonverentsil ka laua taga.
Puudega inimesed ja omastehooldajad kaalusid pikalt, mida edasi teha, et nende arvamusi kuulda võetaks. Pärast analüüsimist leiti, et uue partei loomine oleks liiga kulukas, üksikkandidaadil oleks aga liiga keeruline riigikokku pääseda.
"Me ei astu Isamaa ja Res Publica Liitu. Me ei liitu erakonnaga mitte liikmeks astumise teel, vaid me liitume nendega valimistel ühises nimekirjas. Meil on oma töögrupp," kinnitas Kangro. Sotsiaalse õigluse töörühm on juba koostöös IRL-i poliitikutega välja töötanud nn Eesti inimeste sotsiaalse kaitse plaani.
Kangro märkis, et erakonnaga valimistel ühinemine tähendab mõistagi sügavat koostööd. "Aga me jääme parteituks," kinnitas ta.
Kangro lisas, et erinevalt paljudest teistest inimestest, kes praegusel ajal pea iga päev teatavad oma minekust poliitikasse, peavad nemad oma töörühma eripäraks ja trumbiks seda, et isegi juhul, kui riigikokku keegi neist ei pääse, jäävad nad igal juhul edasi tegutsema ka kodanikuühiskonna tasandil.
"Piltlikult öeldes, kui meist mõned inimesed pääsevad parlamenti, siis nendel on igapäevane kontakt selle sotsiaalse õigluse töörühmaga, kes omakorda on võrgustikus väga paljude organisatsioonidega," rääkis Kangro. Riigikokku pääsedes ei kao tema kinnitusel kuhugi kodanikutasandi algatused.
Puuetega inimeste esindajad loodavad, et nende kandepind on 200 000 erivajadusega inimest, kellele lisanduvad nende lähedased ja teised kontaktisikud - kokku pool miljonit eestimaalast.
"See ei ole mitte puudega inimeste võitlusvahend iseenda eest, vaid see on riikliku mõtlemise katse," lausus Kangro. Ta selgitas, et oma sotsiaalse kaitse plaaniga ei räägita mitte pelgalt sotsiaaltööst, vaid targast sotsiaalpoliitikast, mis on lahutamatult seotud hariduspoliitikaga, tööturu arengutega, majanduse arenguga, omavalitsuste reformiga, tervishoiureformiga ehk seotud paljude valdkondadega.
Kangro tõdes, et otsus osalusdemokraatiast esindusdemokraatiasse minna langetati pärast pöördumist presidendi poole, kes tõenäoliselt vastuseisust hoolimata töövõimereformi seaduse täna välja kuulutab. Tegu on seega n-ö sunnitud järgmise sammuga, et püüda mõjutada riigis toimuvat juba aktiivses poliitikas.
Puuetega inimesed soovivad parlamenti pääsedes esindada oma kompetentsi ja olla eksperdi rollis. Kangro selgitas, et riigikokku pääsedes ei lahustu nad n-ö ära seal just sel põhjusel, et nad ei lähe riigikokku kurtide või pimedatena, vaid oma põhimõtetega.
Ta märkis, et aktiivses poliitikas on ka praegu ja varem olnud esindatud puuetega inimesi, ent see ei tähenda, et neil oleks teadmisi ja soovi tegeleda sotsiaalpoliitikaga. "Ega see, et keegi istub ratastoolis, ei anna talle veel arusaamist sotsiaalpoliitikast," ütles Kangro.
Kangro tõdes, et teda on ka mitmetel varasematel valimistel erakondadesse kutsutud, küll mitte IRL-i ja Reformierakonda, ent ta leiab, et parem viis on seda teha ühise töögrupina. "Siis me tunneme end kindlamana, me fikseerime kõikide jaoks seisukoha, et meil on väga kindlad põhimõtted," lausus ta.
Sotsiaalse kaitse plaani põhiline eesmärk on huvigruppide esindajate sõnul see, et riik looks võimalused, et kõik inimesed sõltumata oma puudest või tervisehädast saaksid iseseisvalt toime tulla ja vabalt oma elu juhtida. "Poliitikud arvavad juba pikemat aega, et nemad heategijatena teevad viletsamatele kingitusi, õpetavad neid rumalukesi ja aitavad või sunnivad ja panevad nad tööle, aga nii see asi ei toimi," selgitas Kangro töövõimereformi põhimõttelist vale lähtekohta.
IRL-i peaministrikandidaat Juhan Parts ütles, et üks peamisi valearusaamu on, et kui riik loob eeldused ja võimalused kõikidele inimestele sõltumata nende puudest või tervisehädast elus hakkama saamiseks, see see ei ole parempoolne poliitika. Tema hinnangul ühtivad puudega inimeste esindajate vaated ja põhimõtted just nende erakonna parempoolse maailmavaatega.
"See, et luua võimalused ja eeldused, et iga inimene sõltumata oma eluloost või elukaarest saab tegelikult ise hakkama väärikal moel, on parempoolne meede," lausus Parts.
Manifestis "Näoga inimeste poole seisev hooliv Eesti" teatavad puudega inimeste esindajad: "Eesti on arendanud majandust ja riiki, aga on unustanud oma inimesed. Omapäi ja halvasti hooldatud inimvarast on aga ajapikku saanud pidur nii majandusele kui riigi jätkusuutlikkusele."
.jpg)
0 comments:
Post a Comment