Lapse inimõiguste rikkumine.

Seekord sai siis vaadatud Soome saadet Piiblikohvik ja ütleksin juba alguses kõigile, kes arvavad, et nüüd järgneb mingi usupropaganda, te eksite rängalt. Hoopis vastupidi saatejuht Leif Nummela ja saatekülaline Professor Tapio Puolimatka  rääkisid abieluseadusest ja laste inimõigustest. Muidugi mõtlete, miks peaks mingi Soome saade mõjutama meie riigi kodanikke. Põhjus on tegelikult väga lihtne, kuna ka meil võeti vastu kooseluseadus ja tegeletakse uue lastekaitse seaduse vastuvõtmisega ja uskuge mind, sellel on väga palju ühist minu järgneva jutuga.

Professor Tapio avaldas raamatu „ Lapse inimõigus – õigus emale ja isale“ . Piiblikohvikus räägitaksegi sellest raamatust ja põhjustest, miks tundus see probleem nii tõsine, et sellest tuli lausa raamat kirjutada. Põhjus seisneb selles, et võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmisega on nii-öelda unustatud laste inimõigused. Väidetavalt kätkeb ka võrdõiguslikkuse seadus , endas inimõigust – õigust omada valikuvabadust. Kuid kas on õige see , kui üks seadus rikub oma põhimõtetega paljude teiste inimõiguseid? Mina igatahes nii ei arva.

Mis siis ikkagi täpsemalt on inimõigused? Inimõigus on õigus, mille saab inimene oma sündimise hetkest, pelgalt inimeseks olemise tõttu. Kooselu ja abielu sõlmimine ei ole seda sorti õigus, kuna selleks peab olema täisealine ja see on keelatud lähisugulaste vahel. Seega on sellel teatud piirangud ja ta ei saa olla kuidagimoodi inimõigus.

Kui mõelda sellele, mis on abielu ja  paarisuhte peamine eesmärk, siis on selleks laste sünni võimaldamine. Seega, rääkides abielust või paarisuhtest peab arvestama selle juures ka laste õigustega. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lapsel õigus tunda oma vanemaid ja kasvada nende hoole all ( siinkohal on mõeldud lapse bioloogilisi vanemaid). Seega praeguste seaduste vastuvõtmisega rikutakse massiliselt inimõiguseid, seda võib võrrelda isegi holokaustiga.

Saates räägitakse ka lastest, kes on pidanud kasvama ühesooliste vanemate hoole all. Tooksin siin välja näite Prantsuse inimõigusprofessor  Dominique Bunelist.  Ta kasvas peres, kus oli kaks ema ehk siis isata kodus. Talle tundus see kui amputeerimine, täpselt nagu talt oleks ära võetud mingi oluline kehaosa. See oli Dominique jaoks vägivaldne kogemus, kuigi mõlemad tema emad armastasid ja hoolisid temast väga. 66 aastasena on Bunel endiselt vallaline, seda seetõttu, et tal puudus võimalus jälgida ja õppida meespoole rolli peres ja sellise pere käitumismudelit. Ta leiab, et selle kõigega on rikutud tema inimõigusi ja võetud  ära temalt võimalus normaalselt ühiskonnas eksisteerida. Kahjuks esineb sama probleem veel paljudel teistel samasooliste peres kasvanud lastel. Nende elust on võetud ära midagi äärmiselt olulist, midagi mille abil nad saaksid kindlustada enda tuleviku ja mille najale rajada oma edaspidise elu.

Ka Eestis on olnud ülimalt populaarne telesaade „ Sind otsides“ , milles on olnud lugematul arvul inimesi, kes on otsinud oma bioloogilisi vanemaid või vanemat. Taaskohtumine vanemaga, keda pole mitte kunagi nähtud on alati väga emotsionaalne. Miks on see nii? See on nii seetõttu, et iga inimene vajab tunnet, et ta kuulub kuhugi, tal on vaja juuri … mitte keegi ei taha tunda ennast hüljatuna või veel hullem kaubana. Iga laps tahab tunda, et ta on sündinud kahe inimese vahelise armastuse viljana, kes teda mingil juhul ei hülgaks. Aga just seda meie ühiskond praegu saavutada püüab, et lapsed oleks justnagu kaup.

Meie praegune ühiskond on väga täiskasvanukeskne. Väga vähe mõeldakse seejuures laste õigustele ja soovidele. Võeti vastu kooseluseadus ja öeldakse, et ka samasoolistel paaridel on õigus lastele. Miks ei arvestata seejuures  aga absoluutselt lastega? Miks on nii, et täiskasvanud peavad saama alati oma soovitu seejuures arvestamata teiste õiguseid ja soove? Pealegi, kas lapse bioloogilistel vanematel ei olegi siis enam meie ühiskonnas mingeid õigusi? Kes annab meie valitsusele, või kellelegi meist õiguse otsustada teise inimese elu üle?  Lapsed on ju meie riigi ja rahvuse tulevik, seega arvestame nende soovide ja õigustega samuti.

Lõpetuseks tsiteeriksin Alana Newmani avaldust : „ Kui inimesed võivad ära võtta midagi nii hinnalist kui isa või ema ning panna meid selle kaotuse eest tänu tundma, siis mida võivad inimesed meilt veel ära võtta? Kuidas võid oodata tulevaselt põlvelt võitlemist vabaduse, demokraatia, puhta õhu ja vee eest, kui meilt on varastatud midagi nii kallist ja aluselist nagu isa või ema?“

Veronika F.

Soovitan soojalt vaadata ka eestikeelsete subtiitritega saadet: 
 http://www.tv7.ee/vod/player/?program=38771
 Ja ka saate 2 osa:
 http://www.tv7.ee/vod/player/?program=38772