Siiri ja beebi |
Tallinnas Lasnamäel elavad Heiki (57) ja Siiri (41) Treier, kelle perele on osaks saanud linnaosa ametnike väga õudne vägivald.
Juunikuu viimasel päeval, aastal 2011 sündis Pelgulinna sünnitusmajas üks tütarlaps, kellele vanemad Heiki ja Siiri panid nimeks Tiia.
Ema sõnul oli lapse tervis sündides korras ning ta hakkas ilusasti sööma. Emal-isal-arstidel oli kokku lepitud, et kolmandal päeval saavad ema-tütar haiglast välja.
Läks aga teisiti. Lapse kolmandal elupäeval tulid
haiglasse lastekaitsjad koos politseinikutega ning ütlesid emale, et nad võtavad nüüd lapse kaasa. Ema - loomulikult - ei andnud. Surus väiksekese vastu ennast ning taganes. Mehelegi jõudis helistada - meie laps tahetakse röövida.Mees oli kodus ja valmistus haiglasse tulekuks. Ta võttis telefoni ja helistas. Presidendi kantseleisse ja sotsiaalministeeriumisse ja veel mitmele poole. Et palun, tulge appi, meie kolmepäevane beebi tahetakse ema rinnalt ära viia. Kuhu mees ka ei helistanud, vastas talle vaid koolitatud hääl, et see polevat nende ametkonna rida.
Samal ajal haiglas oli politseinikel ema mäletamist mööda tõrge last ema sülest ära võtta. Ja lastekaitsjad karjusid politseinikele, et nood ometi lapse võtaks.
Mööduv meditsiiniõde lükkas ema vastu voodiserva ja haaras lapse - nagu viiks uuringule. Ja andis võõrastele kaasa.
Väike Tiia viidi lastekodusse. Poolteist aastat hiljem ta suri.
Vanemate ja õdede-vendade kurbuse kirjeldamiseks pole õigeid sõnu olemaski. Kes on kogenud, see aimab. Kel sellist kogemust pole, tänagu elu.
Delikaatsed isikuandmed
Last mattes oli ema Siiri taas beebiootel ning väike Tarmo sündis kolm päeva pärast matuseid. Nüüd on Tarmo juba poolteist aastat vana, kuid Tiia surmas pole endiselt keegi süüdi. Kaotust korvata pole võimalik, ent Lasnamäe lastekaitseametnikud tegutsevad selle pere kallal endiselt täie hooga.
Heikil ja Siiril on seitse ühist last, eelmiste suhetega kokku kümme. Seitsmest üks suri traagiliselt lastekodus, neli last on perelt võetud ja paigutatud erinevatesse lastekodudesse. Kümneaastane Tauri põgenes lastekodust ära ja tuli vanemate juurde tagasi. Perel on video olukorrast, kus Tarmo magas,
Tauri suhtles sõpradega arvutis ja ema oli duši all ning majahalduri võtmega tulid korterisse lastekaitsjad ja politseinikud ning viisid Tauri jõuga kaasa. Laps põgenes ja tuli koju tagasi.
Mis selle perega siis lahti on? Suheldes tundub, et mitte midagi. Ja kindlasti mitte midagi sellist, mis nii kohutavat ametnike poolset sekkumist õigustaks.
Siiri on elupäevad olnud peamiselt kodune, Heiki on lahtiste kätega mees, kes peamiselt on teinud ehitustöid. Praegu on pereisa tööotsijate ridades ega põlga ära ainsatki võimalust tööd teha.
Alkoholi seal peres ei tarbita, narkootikume samuti mitte. Vägivalda nad ei kasuta; ei teineteise, ei laste vastu. Nii kinnitavad nad ise ning infost, mida nende pere kohta kohtupaberitest lugeda saab, ei ilmne vastupidist.
Ametnikud perekond Treierite kohta infot ei anna - tegu on delikaatsete isikuadmetega. Pelgulinna haiglast, kus Tiia sündis, saabub samasugune vastus.
Isa Heiki on pannud kausta kõik paberid, mis nende peret puudutavad. Neid näitab ta ajakirjanikule rahulikult: „Meil ei ole ühtki peidetud luukeret ega kuritegu," ütleb ta.
2011. aasta kohtupaberitest saab lugeda, et kohtunik nõudis perelt tööleminekut - et kui tööl ei käida ning ainult toetustest elatakse, ei saada laste kastavatamisega hakkama. Ühest ametnike raportist saab ka lugeda hirmsat fakti, et pere üks tütardest on enesel näpu ära hammustanud. Ometi on kõigil lastel kõik näpud alles ning pärast seda raportit tegid vanemad oma tütrest foto - harali sõrmedega käed ette sirutatud.
Heiki kinnitab, et on kuulnud enda kohta väga kummalisi kõlakaid. Näiteks et ta hammustab tänaval naisi. „Esiteks pole ma seda teinud. Teiseks - kui olen, on ju minu koht arestimajas, mitte lapsi ei peaks kodust ära viima," ohkab ta.
Armastusest ja mõistusest
Tosinkond aastat tagasi poseerisid Siiri ja Heiki pulmapildil. Tugeva mehe süles säras pisike naine õnnest ja armastusest.
Paarteist aastat ja seitse last hiljem on pere endiselt koos ja ühel meelel. Aga kaugeltki mitte nii särav - sest laste kaotus on kõige kohutavam asi, mis ühes perekonnas juhtuda saab.
Ema Siiri pole tööle jõudnudki - ikka on ta olnud kas rase või pisikesega hõivatud. „Minult on küsitud, kas ma tahaksin steriliseerimist," märgib Siiri. „Ütlesin, et ei taha. Ma olen terve naine ja saan terveid lapsi ning suudan neid kasvatada. Siis on mulle öeldud, et mul on vaimne puue.
Ma ei oska selle kohta midagi öelda, ma ei ole psühhiaater. Aga seda ma tunnen küll, et on ebaõiglane öelda mu laste kohta, et neil on vaimne puue. Mul on targad ja toredad lapsed - kui ma ise kasvatan, siis ka terved. Mu tütreke oleks elus ja terve, kui mina teda oleksin toitnud ja hoidnud..."
Heiki märgib, et vaimupuue on omistatud kõigile nende lastele, ka vanimale pojale Taurile, kes on kümme aastat vana ja viibib meie vestluse juures. Siinkirjutaja pole arst, ent tavalises vestluses jätab poiss meeldiva, aruka ja väga tõsise mulje.
„Mul ei ole suuremat soovi kui elada oma vanemate juures. Mul on maailma parimad ema ja isa ning ma armastan neid väga," ütleb laps.
Tauri hinded on senimaani olnud neljad-viied. Kuna laps ei tohi Lasnamäel koolis käia - linn määras ta ju asenduskodusse Pääskülla -, on ta koduõppel.
Laste nimel elus
Irooniline on tõsiasi, et perelt ära võetud lapsed elavad asenduskodus, mille palgaline ema pani masu ajal kinni liiga vähe sissetoonud õmblusfirma - nii võib lugeda ühest tema kunagisest intervjuust -, ja pühendus oma tööle asendusemana.
„Tema saab minu laste kasvatamise eest palka," ütleb Siiri Treier mõtlikult. „Aga minule öeldakse, et ma olen emaks sobimatu, kui ma tööl ei käi ja tahan kodus oma väikesi lapsi kasvatada. See on nii julm, et mul ei ole sõnu..."
Kui Tiia suri, seisis Siiri Treier tükk aega kuuenda korruse rõdul ja mõtles. Üks samm oleks ta viinud teisele poole, lahkunud lapse juurde.
„Ma jäin. Mu lastel on ema vaja, olgu nende juures või veidi eemal. Ma elan oma laste ja oma mehe jaoks," kinnitab Siiri.
Heiki Treier arvab, et nende perele osaks saanud kannatustel võib olla korruptiivne taust: linn võib tahta munitsipaalkorterid maha müüa.
Eesti sotsiaalsüsteemis on palju võimalusi, mis vanemad ja lapsed kokku jätaks ja vajadusel erinevat abi pakuks. Vastuseta jääb küsimus, miks neid võimalusi ei rakendata.
ANNA HÄÄL EI EESTI SEKSUALISEERIMISELE
ANNA HÄÄL PETITSIOONILE - EI LASTEKAITSE SEADUSELE
Anne-Mari Alver
allikas:http://www.nelli.ee/news.php?nsID=e0126439e08ddfbdf4faa952dc910590&lang=est
kuidas saab keegi võtta âra last niimoodi kui lapsel on olemas toit ja riided seljas ja kòik korras? eestis on ikka vârdjad inimesed kes nii teevad. lihtsalt lampi ei saa vòtta last âra
ReplyDeleteselleks peab ju olema vâga mõjuv põhjus.kahju on vanematest ja et lapsega nii juhtus. igayhe asi kes kui palju lapde teeb. selle asemel et teiste elu kritiseerida ja ytelda et kuidas elada peaksid oma elu elama ja järele mõtlema. keegi pole täiuslik.
lapsi**
DeleteSa ise vastasid oma küsimusele, nimelt "lihtsalt lampi" ei saagi lapsi ära võtta ja selleks peab olema väga mõjuv põhjus. Kuna öeldud, et delikaatset infot ametnikud tõepoolest kolmandatele isikutele ei avalda, siis on kogu jutt ühepoolne ning ei sisalda endas fakte, vaid täielikult subjektiivset materjali.
Deletehmm. Seda lugu lugedes tuleb ainult ja üks mõte pähe millega paralleel tõmmata. Muidugi kindel pole kas see nii on aga asi haiseb sedamoodi. Lugede David Icke raamatut "MeelePetted" ja leiate ehk vastused, sest seal on väga palju kuid kõigest murdosa TÕEST!!!
ReplyDeleteSoomes võetakse väga lihtsalt lapsed vanematelt ära, sest see on valdadele kasulik. Panin juurde lingi kus paljulapseliselt perelt võetakse ära kaksikud. Teised lapsed jäetakse perele. Tekib küsimus, et kuidas selles peres ainult kaksikutel on halb kasvada...
ReplyDeletehttp://www.telegram.ee/naabrid/skandaal-soomes-video-naitab-sotsiaalametnike-sobimatut-kaitumist-lastega#.VFh2Op_wrIU
neilt kellelt peaks võtma lapse neilt ei võeta ja kellelt ei ole vaja siis võetakse....on ikka inimesed
ReplyDeleteIssand kui vastik on seda lugu lugeda. Ise ei oska laste eest hoolitseda ja siis süüdistavad oma saamatuses ametnikke. Lastekaitse ei tule teilt niisama lapsi ära võtma.
ReplyDeleteKahjuks pean tõdema,et nii tehakse :(
DeleteLastekaitse terror Soomes
ReplyDeletehttp://www.upload.ee/files/4342978/lastekaitse-terror-soomes.pdf.html
Pole lihtsalt sõnu lasek maha ausõns mida kuradit eesti riik mõtleb et isegi eesti normaalsetelt peredelt lapsi võetakse ja laps siis sureb seal kus teda hoiti lastekodus eesti riik võtke midagi ette see pole normaalne mida te seal riigikogus teete ültse siis kui seadusi korda panna ei saa makske vähemalt vaevutasu perele kes selle perele kannatusi tõid kuigi väikest lapsekest tagasi ei too see muidugi aga siiski nii hukka on läinud eesti riik
ReplyDeleteJärgmine plaan; Ostan endale Katana ja kui nad peaksid mu ukse taha tulema , siis võtan pea maha neilt ja panen varda otsa, et nad hoiaksid eemale minu perest.
ReplyDeleteTeema on emotsionaalne ja seda on osavalt ära kasutatud. Aga just ülereageerimist tuleks siin vältida - mitte et tohiks empaatiat kaotada. Minu arust peaks siin mõtlema eelkõige mitte vanemate heaolule ja toimetulekule, vaid ka sellele, mida nad lastele pakuvad ja õpetavad. Olen teemat meedias jälginud alates väikese Tiia kahetsusväärsest surmast (kellelegi ei meenu enam, et tegemist oli väga haige lapsega). Vanemad, eriti isa Heiki tõesti võitlevad laste koju tulemise nimel, aga nende relvadeks on ründamine, süüdistamine, nõudmine, manipuleerimine, meedia ülesässitamine (kollane ajakirjandus haakub rõõmuga), vahel ka lausvale. Kuskilt pole olnud näha, et oleks tehtud midagi praktilist, nt tööle mindud. Valejutt, et tööd ei leia. Ema elustiil on olla kas rase või väikese lapsega kodus. Lapsed muudkui sünnivad, ja ärge tulle mulle rääkima, et kirglikust armastusest. Lapsed seal peres õpiksid ära samasuguse elumustri. Üles kasvaksid samuti riigi kulul liugu laskvad ja meie kõigi raha eest elavad täiskasvanud, kes samuti süüdistavad riiki, ametnikke, võimu ja ise oma elu eest ei taha vastutada. Muide - kus ja kelle juures kasvavad/kasvasid pere ülejäänud kolm last, kes neil olid enne abiellumist? Millised on nende suhted Heiki ja Siiriga? Ehk oleks õpetlik sellest aimu saada.
ReplyDeleteTean peret ainult meedia vahendusel.
No mida siin arutada? Ja viimasele kommijale: Kas nemad on Eestis siis ainuke pere , kus lapsed synnivad ja tööd ei ole???...Ärka yles ja vaata ringi!! Ega sa vist oma ninaotsast kaugemale ei näe!
ReplyDeleteMis koolis antakse lõpetanule jumala staatus? Kas see jumal näeb selle pisikese südame sisse? Et teada, mida see pisike syda tunneb, tuleks ennem ise kasvada lastekodus! Paljudest jõukatest perekondadest on aja jooksul räägitud, alles hiljuti yhes ETV saateski, kus vägivald on juba rutiin. Kuule jumal, äkki hingad paar korda sygavalt sisse ja loed kymneni, ennem kui sulepea haarad
ReplyDelete