KÕIKI OLI HOIATATUD, ET NAD EI PUUDUTAKS SEDA KASSI, AGA SEE MEES TEGI SEDA. SEE ON SÜDANTLÕHESTAV.

Igaüks kes elas selles korteri kompleksis teadis, kes Inetu oli. Inetu oli selle koha  kõuts.

Inetu armastas kolme asja siin maailmas: võitlust, prügi söömist ja armastust. 
Elu väljaspool oli teda kujundanud kombineerinud ja kujundanud selliseks.

  Tal oli ainult üks silm ja teises silmas oli üks suur must auk. Tal oli ka puudu kõrv samal küljel, tema vasak jalg tundus olevat mingil hetkel olevat murdunud ja oli paranenud ebaloomuliku nurga alt, nii et tundus nagu ta oli alati pööramas nurka. Tema saba oli ammu kadunud, alles oli ainult väike jupp, mis tal  pidevalt liikus ja tõmbles. Inetu oleks olnud tumehall - triibuline, kuid teda katsid haavandid üle kogu tema pea, kaela, isegi tema õlgadel olid paksud ja kollased koorikud.

Iga kord, kui keegi nägi Inetut oli neil sama reaktsioon. "See on üks kole kass !!''

Kõiki lapsi oli hoiatatud, et nad teda ei puudutaks, täiskasvanud viskasid kive ta poole, surusid ta maha, pritsisid teda veega, kui ta püüdis tulla kodudesse siis nad sulgesid ukse, et ta käpad jääksid ukse vahele, kui ta ei lahkunud.

Inetul oli alati sama reaktsioon. Kui sa pöörasid vooliku tema poole, ta seisis seal, olles täielikult ligunenud, kuni sa andsid alla ja lahkusid. Kui sa viskasid asju ta poole, ta nurrus pannes oma kiitsaka keha jalgade ümber andestuseks. Kui ta luuras laste järele, siis ta oleks tulnud joostes ja nurrudes meeletult ja lüües mütsuga oma pea nende käte vastu, kerjates nende armastust. Kui sa kunagi ta üles võtsid siis ta alustas kohe kas särgi, kõrvarõngaste või millegi muu imemist. Mida iganes ta leidis.

Ühel päeval Inetu jagas oma armastust naabrite huskidega. Nad ei vastanud sõbralikult ja Inetu sai neilt korralikult peksa. Ma kuulsin isegi enda korteris tema karjeid ja püüdsin kiirustada, et talle appi minna. Selleks ajaks, kui ma sinna sain, kus ta oli,  oli inetu kurb elu oli peaaegu lõpuni jõudnud.

Inetu oli lebamas märjas ringis, ta selja jalad ja alaselg oli keeratud äärmiselt väljapoole ja kujust välja, suur rebenenud valge riba tema nahast oli tema ees. Kui ma olin teda üles võtmas ja püüdsin teda ära koju viia ma kuulsin kuidas tal oli vilistav hingamine ja hingeldus ja tundsin tema ellujäämis püüdlust. Ma vist teen talle selle tõstmisega haiget.


Siis ma tundsin tuttavat tunnet, imemis tunnet oma kõrval - Inetu, kes oli ometi nii paljus valus kannatustes ja ilmselt suremas üritas imeda mu kõrva. Ma tõmbasin ta endale lähemale ja mu käsi põrkas ta pea vastu, siis ta pööras oma ühe kuldse silma minu poole ja ma kuulsin selget nurrumise helinat. Isegi kõige suuremas valus, see kole armiline kass palus ainult väikest kiindumust, võib-olla natuke kaastunnet.

Sel hetkel ma arvasin,et Inetu oli kõige ilusam, armastavam olend, mida ma kunagi olin näinud. Mitte kunagi ei proovinud ta mind hammustada või kriimustada , või isegi üritada minust eemale minna, või võidela kuidagi. Inetu lihtsalt vaatas mulle otsa täiesti usaldavalt , et ma leevendaks ta valu.

Inetu suri mu käte vahel, enne kui olin koju jõudmas, siis ma istusin ja hoidsin teda pikka aega pärast seda, mõeldes, kuidas üks armiline, deformeerunud väike hulkur võiks nii muuta minu arvamust selle kohta, mida tähendab see kui oled puhas südamest, armastades nii täielikult ja tõeliselt. Inetu õpetas mulle rohkem andmisest ja kaastundest kui tuhat raamatut, loengut, või jutusaadet kunagi oleks, ja ma olen alati tänulik. Ta oli armiline väljastpoolt, aga minul olid armid sees, ja oli aeg mul edasi liikuda ja õppida armastama tõeliselt ja sügavalt. Et anda endast kõik neile kellest hoolin.

Paljud inimesed tahavad olla rikkad, edukad, meeldivad, ilusad, aga mina, ma alati püüan olla nagu Inetu.

Kui sulle lugu meeldis jaga ka sõpradele ja lähedastele. Ma usun, et see puudutab ka neid.

Südant puudutav video kassist nimega Inetu

http://www.varjupaik.ee/
http://www.spca.com/