Ettevõtja ja rahvuskonservatiiv Tarmo Kask arutleb, et Eesti võiks tulevikus kuuluda pigem Visegradi grupist välja kasvavasse rahvusriikide liitu, kuna eestlase põhiolemus ja ellusuhtumine on lähedasem Visegradi rahvastele kui ultraliberaalsele ja vasakpoolsele Lääne-Euroopale.
Viktor Orbáni poolt juhitav Ungari läks Poolale kui vanale Visegradi kamraadile appi ning andis solidaarsusele uue tähenduse. Ungari kavatseb panna veto EL-i mistahes sanktsioonidele Poola vastu. Nii näitab Visegradi grupp selget ühtehoidmist. Koos sisepiiride taastamisega ei tundu kaugel olevat aeg, mil Euroopa Liidu sees tekib grupist de facto uus liit. Niivõrd erinevad võivad olla need paljuräägitud euroopalikud väärtused.
Eesti tahab alati kuuluda kuhugi. Sest üksi ju ei saa. Nüüd siis kuulume Euroopa Liitu, andes ära paraku oma põhivabadusi iseolemises ja otsustamises. Poliitik Urmas Reinsalu hinnangul on meil valida, kas kuuluda Läände või olla Venemaa satelliitriik. Pakun siinkohal välja kolmanda valiku, mis reaalselt eksisteerib ja aina tugevneb. Selleks on Visegradi liit – meie ise võime selle idee ning nimetuse välja pakkuda.
Tegelikult on eestlase põhiolemus ja ellusuhtumine lähedasem Visegradi rahvastele kui ultraliberaalsele ja vasakpoolsele Lääne-Euroopale. Me küll üritame nendega sama sammu käia, kuid meie rahvuse ohuhinnangud on paratamatult erinevad võrreldes Lääne suurriikidega. Seda tõestab ka viimane Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt Euroopa Liidu suurimaks murekohaks peab 58% liikmesriikide elanikest immigratsiooni. Eesti 79% oli suurim näitaja kogu Euroopa Liidu arvestuses! See ei näita viha, mida arvaks tõenäoliselt Märt Avandi, vaid alalhoidlikkust ning tasakaalukust, mis tugineb kogemusele eelmises liidus veedetud aja jooksul, mil meid samuti sõbraliku rahvaste rändamise poliitika raames rikastati.
Kui Euroopa tulevik tundub sama tume, nagu 2015. aasta seda tõestas, siis võib tulevikus Visegradi grupist veel asja saada ning praegustest sarnaselt mõtlevatest riikidest võibki uus liit välja kasvada. Tänasel päeval kuuluvad Visegradi gruppi Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia. Miks mitte ei võiks see grupp laieneda Balti riikide näol ning esikõnelejaks olla Eesti? Kas me julgeme olla ise või oleme alati ainult kaasajooksikud ning kuulekad käsutäitjad? Potentsiaali oleks veel Sloveenial, Horvaatial, Rumeenial ja Bulgaarial. Ka Austrias on mentaliteet hoopis teine kui Brüsselis. Austria on koos Kreeka ja Küprosega kõige euroskeptilisem riik EL-is. Usun, et ka Ukraina oleks liitu oodatud. Sel juhul oleks nii territoorium kui ka rahvaarv piisavalt suur, et pakkuda globaalset konkurentsi. Meie oleksime rõõmsad, kui soomlasedki iseend leiavad – vastloodud “Odini sõdurite” nimeline omaalgatuslik tänavapatrull näitab selgelt rahva meelsust. Ei lasta end nii kergelt kottida nagu seda tegid vana-aasta õhtul sakslased.
Laienenud Visegradi liidu näol tekiks uus vabakaubandusega majandusruum Läänemerest Vahemereni ning Vahemerest Musta mereni. Eesmärgiks ikkagi seista ühiselt vastu vanale ohule idast ja uuele tõusvale ohule lõunast, mida soodustab tänapäevane Euroopa Liit eesotsas Saksamaa oma avatud uste poliitikaga ning selle pealesurumisega teistele EL-i riikidele.
Uue liidu peamiseks huviks lähtudes Visegradi riikide seniste hoiakute kohaselt oleks säilitada rahvusriigid ja arendada vabakaubandust. Kindlateks alustaladeks oleks vabade rahvusriikide ühendus, kus kehtivad kindlad reeglid. Keegi ei tohiks “Kreekat ja Itaaliat teha” ei majanduslikult ega lahtiste välispiiride näol. Kui ühiseid reegleid ei suudeta täita, on Liidu lahenduseks täiendav konkreetne abi välispiiri tugevdamise näol, mis ei jääks vaid sõnakõlksuks, nagu see on EL-is. Kui see suveräänsetele riikidele ei sobi, võivad nad vabalt liidust lahkuda (probleeme võib tekkida pigem lõunapoolsetes riikides). Vaesemad riigid ei pea osalema rikkamate riikide majandusabi toel, nagu on senini olnud tavaks EL-is. Üldse oleksid kõik liikmesriigid vabad iseotsustajad, kes ei ole kohustatud iga otsusega kaasa minema ning koos ollakse vaid kõige põhilisemates asjades – kaitse ning kaubandus. Üleregulatsioone ning ebavõrdsuse süvendamist ei ole vaja kõikvõimalike sanktsioonide näol nagu näiteks suhkrutrahvid. Kraanikausside arv ei saa olla tootmise piiraja ning ebavõrdsed põllumajandustoetused võiksid olla ajalugu. Seadused peavad olema igas konkreetses riigis ülimuslikud, mitte võõra võimu poolt peale surutud. Uus liit ei vajaks liigset bürokraatiat, ülejuhtimist ega ületasustatud ametnike armeed. Uue liidu peakorter ning võimukeskus sobiks Varssavisse. Poolast saab järgmise kümne aasta jooksul Euroopa majanduse juhtriik ning Saksamaad tabab stagnatsioon. Nii ennustas Texases asuv globaalset turuanalüüsi tegev erafirma Stratfor (Strategic Forecasting).
Pehmostunud Lääs ei suuda kaitsta meid ei ida ega lõuna ohu poolt ning kahaneb nii rahvastikult kui ka majanduslikult. Ka meie oleme samas suunas teel. Algpõhjuseks on üha süvenev ühepäevaliblika ellusuhtumise propageerimine, kus tissimisse ülistatakse, kuid emadust alaväärtustatakse. Sealt ka madal sündivus, mille tulemuseks on hääbuv majandus.
Lääne-Euroopa vasakäärmuslaste ja sotsialistide populistlik globalism on viinud meid tupikusse, kus rahvad lahustatakse humanismi loosungite saatel. Võõrideoloogiaga on suudetud rahvused ja riigid tülli ajada. Perekonna mõiste on devalveerunud. Kõige aluseks ning põhjenduseks on toodud progress ja majanduslik edu, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei pea me saama rikkaks ega ka paljunema miljonitesse. Seega ei vaja me pagulasteks maskeerunud ISIS-e noorsõdureid ei rahva rikastamiseks ega oma majanduse ergutamiseks. Võidavad ehk ainult turvafirmad, relvamüüjad ning halal-liha maaletoojad. Meie kohustus on jääda rahvana püsima ning selle aluseks saab olla vaid rahvusriikide säilimine ilma kohustuslike sundkvootideta, mis lõhestavad ühiskondi, loovad ebavõrdsust ning süvendavad rahva usaldamatust valitseva riigikorra vastu.
0 comments:
Post a Comment