Et keegi ei arvaks, et asi on neegrites, alustan ühest momendist mis juhtus umbes pool aastat (ja natuke rohkem) tagasi Eestis, ühes Tallinna muuseumis, nimelt;...
Peale väljapaneku külastamist astusin korraks ka sama katuse all asuvast meenetepoest läbi ja nägin seal ühte sõrmust. Lihtne hõbesõrmus tegelikult (hinna poolest oleks ju võinud ligi võtta, arvestusega et siis pean oma suitsude ja söögi pealt veidi kokku hoidma antud kuu), peal oli sinimustvalgete värvidega vapp millel sees lõvid ja vappi ümbritses reljeefne pärg. Lettide vahel jalutades jõudsin ikka ja jälle temani tagasi, kuid siis...
Jäin seisma ja mõtlema;
25a tagasi ma lausa jahtisin sellist sõrmust, noor ja loll patrioot,
15a tagasi oleksin võinud ehkl veel kanda sellist sõrmust, sest siis ta veel omas tähendust minu jaoks,
sellel hetkel aga seistes ja seda embleemi vaadates meenus...
kuidas nõukogude liidu ajal koolides käis mõnede üksikute mittepioneeride tagakiusamine, kuidas uuriti mis kuupäeval kuusk tuppa toodi, milliseid laule lauldi...
meenus see, kui lootusrikkalt vaatasin tuleviku poole, kui kuulutati välja Eesti Vabariik, meenus kuidas sai uhkusega lippu heisatud, kuidas sõjaväes valvel seistes hümni lauldud...
meenus kui väikesed palgad on ja kui kallilt meil toit lauale tuleb, meenus kui vähe on viimaste aastate jooksul valitsused oma rahva heaks midagi teinud....
meenus kui väikesed on toetused, ja kui hambutu ning äraostetav sotsjaalamet, kuidas seadused annavad õiguse, kuid mingi valla ametnik neile risti vastu töötades oma sõbrannat toetab, takistades mul kohtuda oma tütrega...
meenus kui äraostetavad on meie tänapäevased poliitikud, kuidas aastaid tagasi üks vene kindral vastas küsimusele, et ega Eestit rünnata ei plaanita; "Milleks rünnata, me ostame selle riigi lihtsalt ära."
Väga palju asju meenus..
Ja mul hakkas häbi, mitte et ma oleksin enda pärast häbi tundnud, ei, riigi pärast oli häbi ja tekkis tunne, et seda sõrmust kandes ma alavääristaks ennast, laseksin end sama madalaks ja alatuks nagu poliitikud. Sinna vitriini see sõrmus must jäi, hiljem leidsin, et õigem oligi nii, sest kui kedagi aitan, ei taha et nähtaks minul mingisuguseidki viiteid Eesti Vabariigile või selle valitsusele.
Tooksin ühe kõige lihtsama näite; Tallinna kesklinn, Laikmaa ja Narva mnt. rist, auto keset ristmiku välja surnud, lihtsalt panin käed külge ja hakkasin lükkama, et saaks tee vabaks, proovisin ka taga tuututavaid masinaid "hääletada" et ehk keegi võtaks hädalise köiega sappa ja saaksime tee vabaks, ei teinud keegi välja. Hoopis vastupidi, eesti keelset pilkamist kuulsin, et no mis ostsid sellisest rondist masinast, ja siis astus veel üks noormees juurde, samuti sõnagi lausumata pani käed külge ja aitas lükata. Saime masina Nordik hotelli ette, juht tuli välja, raha pakkus, ainus mis ühmasin et: tänan pole vaja, aita järgmine kord kui hädalist näed. Tänud sellele noormehele, suht pikk nügimine oli smile-emotikon
Igatahes, ma ei oleks kannatanud mõtet, et sellist sõrmust oleksin kandnud, sest olen liiga pettunud Eesti Vabariigis ja valitsuste rahvavaenulikus poliitikas.
Nüüd aga, paar nädalat tagasi, kuulen esmaspäeva hommikul tööl et mingi teema olla Tammsaare pargis olnud neegrite vastu. Kui palju ma ka infot ei üritanud leida, siis praktiliselt tulemus null, paar lehekest midagi märkisid, feissis mingid inimesed hoopis vastupidist, üldiselt ülevaadet kui sellist mis toimus õiget ei saanud.
Edasise kaevamise käigus tuli välja et meie ajakirjandus, mis peaks andma oma riigi rahvale põhjaliku ülevaate võimalikult erinevate rakursside alt, on konkreetselt kallutatud hetkel võimul oleva partei poole, ütleks et lausa puuris istuva laululinnuna teeb oma noka lahti vaid siis ja sinna suunda, kuhu taktikepp näitab. Kahju.
kuulsin samuti peagi tulevast uuest meeleavaldusest, seekord siis toompeal. Oli selge et ka see läheb samal moel ja ajakirjandus on vait, tähendab, oli vaja midagi skandaalset, midagi sellist kuhu isegi kaldus ajakirjandus saaks hambad sisse lüüa, tekitada võimalikult suure mulli. Ja nii saigi alguse särk; neegrid ahju rinnal ja kaltsupead ahju seljal. Nagu lootsin, sai ajakirjandus oma uudise, milles pange tähele, alati mainiti, et pagulaste vastane miiting toompeal, et miski partei siis sama teema peal päev/paar hiljem veel sõita üritas, noh jah ise teate kui räpane on poliitika, mina ennast nende tegemistesse pole iial toppida tahtnud.
Praegu aga paistab et sellest meediakärast ei piisanud, ei valitsus, ei riigikogu ei suutnud oma rahva tahtega järjekordselt arvestada, isegi president on vaikne.
Sellest johtuvalt, võitlemaks Eesti inimeste (loen siia sisse samuti vene rahvuse, kes külg külje kõrval meiega töötavad ja kannatavad) vaba, ja turvalise riigi eest peame jälle tegema drastilisi samme, üritama veelkord tähelepanu tõmmata faktile, et;
riigis valitseb vaesus, mida isegi Euroopa Liit on tunnistanud,
et järjekordse valitsuse otsus kuidagi kriisi leevendada, on läbi maksutõusude,
kuid me ju teame, isegi see ei täida seda suurt kaost mis meil siin toimub. Ei täitu sellest ei haigekassa, ei päästeteenistuse fondid, ei lähe paremaks pensionid, laste koolilõunad, oi palju asju on millede loetlemine läheks liiga pikaks. Siis aga tuuakse veel meie kaela peale võõrrahvas, kelle loomuses ei ole tööd teha, kelle usk on meile ohtlik, kes niigi hädas oleva sotsiaalsüsteemi veelgi suurematesse raskustesse paneb.
Pooldajad räägivad, nad ju hakkavad tööle, ei, olen aafrikas käinud, näinud kuidas ja mil moel nad elavad (muide, paremini kui meie siin) samuti on ka siin juba juhuseid, kus nad on oma vaenulikkust töö suhtes näidanud, nii et kuidas see nüüd oligi liberaalid? Samas, kui palju on meil töötuid, kui palju kodutuid ja lõppudelõpuks, kui paljud on juba oma kodumaalt lahkunud, et minna riikidesse, kus osatakse tööinimest hinnata? Nemad ei lähe riigi ja maksumaksja kulule elama, nemad peavad ise vaatama kuidas leiavad elamise, kuidas töö, kuidas õpivad selgeks kohaliku keele, meie sõpru, vendasi, isasi, poegi, meie mehi ei poputata.
Kõige selle taustal teada, et meie valitsus on rahvale selja pööranud ja soosib hoopis inimesi vastavalt nende rassilistele tunnustele "kõrgemateks" (põgenikud) ja "madalamateks" (Eesti kodanikud), pannes sellega ohtu oma rahva ja kultuuri säilimise, tekitades olukorra kus inimesed ühel hetkel ei julge enam oma kodust väljagi minna, andes meie kodumaal arenemis võimaluse islami terrorismile. Millega see kõik lõppeda võib, ei taha mõtelda, näited on naabritelt kuhjaga. See et naaberriigid on islamistidega hädas ja et nad on ohtlikud, see meie liberaalidele ei tähenda midagi.
Olgu siis on viimane katse tõmmata tähelepanu olukorra tõsidusele. Leian et riik ja rahvas ON HÄDAS ja ainus võimalus seda maailmale teada anda on kasutada ühte rahvusvahelist märguannet, mitte küll väga laialt levinut, kuid siiski.
Selleks on riigilipu tagurpidi masti tõmbamine, millele ka allpool lisatud vihje lingi ja väljatoodud tekstiga wikipediast.
Ma ei saa ütelda, et kes mida peaks, kes mitte, aga arvestage, et iga kodaniku kohus on kaitsta oma riiki ja oma rahvast. Tean millega riskin, nii valitsuse poolelt repressioone, kui oma rahva poolt järjekordselt "ah, las keegi teine, pole minu asi... " suhtumist, kuid mina leian et minu kohus on; 23 juuni (võidupüha) heisata meie sinimustvale lipp tagurpidi, seega valge, must ja sinine, teha sellest foto, mida levitada kui palju vähegi võimalik. Ehk siis jõuab valitsusele kohale, et rahvas on hädas, et kõigepealt tahetakse enda elu korda saada, et ei taheta osaleda valitsuse eesti rahvuse genotsiidi põhjustavas poliitikas, ei taheta pealesunnitud ebavõrdlust, olukorda, kus ainult islamiusulisest mustanahaline üksikvanemast omasooihar on väärt elama inimväärset elu ja sedagi ilma tööd tegemata.
Alla lisasin mis tähendused seoses lipuga, millised võivad olla tagajärjed ja samuti põhiseadusest mõningad paragrafid, milledele me toetuda saame. Kuid ärge jätke ühte väikest asja tähelepanuta, Teil võis see juhtuda kogemata, "keegi" nägi, pildistas ja teie panite selle foto mu tekstile juhuslikult kommentaariks.
Kellel on kodanikujulgust sirge seljaga seista, küllap on ka võimeline otsustama, mis on tema jaoks õige, mis mitte.
Meie riik on hädas ja me peame üritama end välja rebida sellest kallutatud ajakirjanduse infosulu piiramisrõngast, kasutades selleks kõikvõimalikke rahumeelseid teid. Ei ole ju normaalne, kui EU leiab et me ei ole piisavalt rikkad tagamaks inimväärset palka, eluaset ja pensioni, kuid ometi saadab meie kaelale majanduspõgenikud (sest seda nad on kõikides riikides, kuidas meie erinevad saame nende jaoks olla) kelle ainus eesmärk on sigida ja sotsiaalabi nõuda, kellede usk aga on demokraatiale hädaoht. Kuidas on, et EU jaoks me siis kõlbame?
Lipud pahupidi masti ja fotod maailmale näha.
https://en.wikipedia.org/wiki/Flag_desecration.
Flag desecration is a term applied to the desecration of flags or flag protocol, a various set of acts that intentionally destroy, damage or mutilate a flag in public. Often, in case of a national flag, such action is intended to make a political point against a country or its policies.
Actions that may be treated as flag desecration include:
Using it unconventionally, e.g.:
Hanging it upside down or reversed.[1] In some countries, however, this is also conventional protocol to indicate an emergency or problem.
https://www.riigiteataja.ee/akt/882755
§ 15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine
(1) Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides.
(2) Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis.
(3) Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu.
(4) Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.
(5) Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
(6) Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei.
(7) Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele.
§ 6. Lipupäevad
(1) Lipupäevad on:
9) 23. juuni – võidupüha
§ 12. Lipu heiskamine leinalipuna
(2) Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
§ 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus
(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014016
§ 245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine
(1) Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
§ 271. Eesti lipu kasutamise korra rikkumine
(1) Eesti lipu heiskamisele või Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise, samuti Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.
Eesti Vabariigi põhiseadus
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade -
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on RAHVAS.
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
§ 13. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
§ 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
Tsensuuri ei ole.
- Aidakas AT
Nüüd aga, paar nädalat tagasi, kuulen esmaspäeva hommikul tööl et mingi teema olla Tammsaare pargis olnud neegrite vastu. Kui palju ma ka infot ei üritanud leida, siis praktiliselt tulemus null, paar lehekest midagi märkisid, feissis mingid inimesed hoopis vastupidist, üldiselt ülevaadet kui sellist mis toimus õiget ei saanud.
Edasise kaevamise käigus tuli välja et meie ajakirjandus, mis peaks andma oma riigi rahvale põhjaliku ülevaate võimalikult erinevate rakursside alt, on konkreetselt kallutatud hetkel võimul oleva partei poole, ütleks et lausa puuris istuva laululinnuna teeb oma noka lahti vaid siis ja sinna suunda, kuhu taktikepp näitab. Kahju.
kuulsin samuti peagi tulevast uuest meeleavaldusest, seekord siis toompeal. Oli selge et ka see läheb samal moel ja ajakirjandus on vait, tähendab, oli vaja midagi skandaalset, midagi sellist kuhu isegi kaldus ajakirjandus saaks hambad sisse lüüa, tekitada võimalikult suure mulli. Ja nii saigi alguse särk; neegrid ahju rinnal ja kaltsupead ahju seljal. Nagu lootsin, sai ajakirjandus oma uudise, milles pange tähele, alati mainiti, et pagulaste vastane miiting toompeal, et miski partei siis sama teema peal päev/paar hiljem veel sõita üritas, noh jah ise teate kui räpane on poliitika, mina ennast nende tegemistesse pole iial toppida tahtnud.
Praegu aga paistab et sellest meediakärast ei piisanud, ei valitsus, ei riigikogu ei suutnud oma rahva tahtega järjekordselt arvestada, isegi president on vaikne.
Sellest johtuvalt, võitlemaks Eesti inimeste (loen siia sisse samuti vene rahvuse, kes külg külje kõrval meiega töötavad ja kannatavad) vaba, ja turvalise riigi eest peame jälle tegema drastilisi samme, üritama veelkord tähelepanu tõmmata faktile, et;
riigis valitseb vaesus, mida isegi Euroopa Liit on tunnistanud,
et järjekordse valitsuse otsus kuidagi kriisi leevendada, on läbi maksutõusude,
kuid me ju teame, isegi see ei täida seda suurt kaost mis meil siin toimub. Ei täitu sellest ei haigekassa, ei päästeteenistuse fondid, ei lähe paremaks pensionid, laste koolilõunad, oi palju asju on millede loetlemine läheks liiga pikaks. Siis aga tuuakse veel meie kaela peale võõrrahvas, kelle loomuses ei ole tööd teha, kelle usk on meile ohtlik, kes niigi hädas oleva sotsiaalsüsteemi veelgi suurematesse raskustesse paneb.
Pooldajad räägivad, nad ju hakkavad tööle, ei, olen aafrikas käinud, näinud kuidas ja mil moel nad elavad (muide, paremini kui meie siin) samuti on ka siin juba juhuseid, kus nad on oma vaenulikkust töö suhtes näidanud, nii et kuidas see nüüd oligi liberaalid? Samas, kui palju on meil töötuid, kui palju kodutuid ja lõppudelõpuks, kui paljud on juba oma kodumaalt lahkunud, et minna riikidesse, kus osatakse tööinimest hinnata? Nemad ei lähe riigi ja maksumaksja kulule elama, nemad peavad ise vaatama kuidas leiavad elamise, kuidas töö, kuidas õpivad selgeks kohaliku keele, meie sõpru, vendasi, isasi, poegi, meie mehi ei poputata.
Kõige selle taustal teada, et meie valitsus on rahvale selja pööranud ja soosib hoopis inimesi vastavalt nende rassilistele tunnustele "kõrgemateks" (põgenikud) ja "madalamateks" (Eesti kodanikud), pannes sellega ohtu oma rahva ja kultuuri säilimise, tekitades olukorra kus inimesed ühel hetkel ei julge enam oma kodust väljagi minna, andes meie kodumaal arenemis võimaluse islami terrorismile. Millega see kõik lõppeda võib, ei taha mõtelda, näited on naabritelt kuhjaga. See et naaberriigid on islamistidega hädas ja et nad on ohtlikud, see meie liberaalidele ei tähenda midagi.
Olgu siis on viimane katse tõmmata tähelepanu olukorra tõsidusele. Leian et riik ja rahvas ON HÄDAS ja ainus võimalus seda maailmale teada anda on kasutada ühte rahvusvahelist märguannet, mitte küll väga laialt levinut, kuid siiski.
Selleks on riigilipu tagurpidi masti tõmbamine, millele ka allpool lisatud vihje lingi ja väljatoodud tekstiga wikipediast.
Ma ei saa ütelda, et kes mida peaks, kes mitte, aga arvestage, et iga kodaniku kohus on kaitsta oma riiki ja oma rahvast. Tean millega riskin, nii valitsuse poolelt repressioone, kui oma rahva poolt järjekordselt "ah, las keegi teine, pole minu asi... " suhtumist, kuid mina leian et minu kohus on; 23 juuni (võidupüha) heisata meie sinimustvale lipp tagurpidi, seega valge, must ja sinine, teha sellest foto, mida levitada kui palju vähegi võimalik. Ehk siis jõuab valitsusele kohale, et rahvas on hädas, et kõigepealt tahetakse enda elu korda saada, et ei taheta osaleda valitsuse eesti rahvuse genotsiidi põhjustavas poliitikas, ei taheta pealesunnitud ebavõrdlust, olukorda, kus ainult islamiusulisest mustanahaline üksikvanemast omasooihar on väärt elama inimväärset elu ja sedagi ilma tööd tegemata.
Alla lisasin mis tähendused seoses lipuga, millised võivad olla tagajärjed ja samuti põhiseadusest mõningad paragrafid, milledele me toetuda saame. Kuid ärge jätke ühte väikest asja tähelepanuta, Teil võis see juhtuda kogemata, "keegi" nägi, pildistas ja teie panite selle foto mu tekstile juhuslikult kommentaariks.
Kellel on kodanikujulgust sirge seljaga seista, küllap on ka võimeline otsustama, mis on tema jaoks õige, mis mitte.
Meie riik on hädas ja me peame üritama end välja rebida sellest kallutatud ajakirjanduse infosulu piiramisrõngast, kasutades selleks kõikvõimalikke rahumeelseid teid. Ei ole ju normaalne, kui EU leiab et me ei ole piisavalt rikkad tagamaks inimväärset palka, eluaset ja pensioni, kuid ometi saadab meie kaelale majanduspõgenikud (sest seda nad on kõikides riikides, kuidas meie erinevad saame nende jaoks olla) kelle ainus eesmärk on sigida ja sotsiaalabi nõuda, kellede usk aga on demokraatiale hädaoht. Kuidas on, et EU jaoks me siis kõlbame?
Lipud pahupidi masti ja fotod maailmale näha.
https://en.wikipedia.org/wiki/Flag_desecration.
Flag desecration is a term applied to the desecration of flags or flag protocol, a various set of acts that intentionally destroy, damage or mutilate a flag in public. Often, in case of a national flag, such action is intended to make a political point against a country or its policies.
Actions that may be treated as flag desecration include:
Using it unconventionally, e.g.:
Hanging it upside down or reversed.[1] In some countries, however, this is also conventional protocol to indicate an emergency or problem.
https://www.riigiteataja.ee/akt/882755
§ 15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine
(1) Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides.
(2) Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis.
(3) Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu.
(4) Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.
(5) Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
(6) Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei.
(7) Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele.
§ 6. Lipupäevad
(1) Lipupäevad on:
9) 23. juuni – võidupüha
§ 12. Lipu heiskamine leinalipuna
(2) Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
§ 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus
(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014016
§ 245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine
(1) Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
§ 271. Eesti lipu kasutamise korra rikkumine
(1) Eesti lipu heiskamisele või Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise, samuti Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.
Eesti Vabariigi põhiseadus
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade -
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on RAHVAS.
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
§ 13. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
§ 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
Tsensuuri ei ole.
- Aidakas AT
peaks eestikeelse sõna "neeger" samuti tagasi kasutusse võtma.
ReplyDeletehttp://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=neeger
ReplyDeleteEi keela keegi selle sõna kasutamist.
hahahahahahaahah irw
ReplyDeletetore hala muidugi.