Usaldus ja armastus on vist kaks kõige hapramat asja maailmas.Esimene ei teki iial esimesest pilgust, teisega võib see jama juhtuda küll. Haprad asjad kipuvad purunema. Teate küll neid kaste kirjaga "FRAGILE!" ja "THIS SIDE UP!"
Vahel tekib tunne, et ka inimestel võiksid omavahelises suhtlemises sellised sildid küljes olla, et partner ikka mõistaks, millega tegemist on, enne kui suust sülti välja pritsima hakkab. Ajad on hullud, sõjad veel hullemad ja valitsused peaksid täiega hullumajas kükitama või suisa seina ääres värisedes mahalaskmist ootama - hädaolukord, see hädakaitse paragrahv jne...
Ja tundub, et inimesed on samast hullusest haaratud. Ükskõiksus, hoolimatus, minnalaskmine, hetketuju väljaelamine teise inimese kallal.
Hetke võlu on selles, et ta on siin, praegu, ainukordne, ainult videoklippi ja mälestusse jääv. Oled sa siis üksi või koos kellegi sinu jaoks väga olulisega. Ja see hetk ei kordu enam kunagi, pole restaureeritav ega mingi raha eest tagasiostetav. Tasandeid on siin miljonites rohkem kui raamatukogus riiuleid, mida lähedasem inimene sulle on, seda haavatavamad olete omavahelises suhtluses.
Olen juba ammu mõelnud, et tuleks välja anda üks põhjalik tülitsemise käsiraamat, et inimesed ei mõrvaks iseenda ja lähedaste aega tühiasjade pärast kaklemisele, vaid suudaksid enne plahvatamiseelset tunnet astmelise eneseanalüüsi teel selgusele jõuda, kas asi ikka väärib lahingut. Selline raamat muudaks õhu palju puhtamaks ja suhted selgemaks, sest mida kaugemale areneb tehnika ja digimaailm, seda kõledamaks ja kaugemaks muutuvad need kaunid inimsuhted, mida mäletame ümbrikus postkasti potsatanud, oma käega kirjutatud armastuskirjade aegadest...
Aitäh Jagamast !
0 comments:
Post a Comment