Jaanuari alguses laeti Youtube’i üles videoklipp, kus Soome
politsei viib ühest Oulu kodust lastekaitseametnike nõudmisel ära
kaksikvennad*, kusjuures lapsed nutavad ja ei taha sugugi minna.
Arusaamatust tekitav video on kogunud juba ligi 450 000 vaatajat ning
hakanud levima ka meedias – algselt alternatiivses uudisteportaalis
Verkkomedia, hiljem ka Iltalehtis ja Savon Sanomates, kus Helsingi
ülikooli sotsiaalteaduste emeriitprofessor J. P. Roos tõdes, et
vanematelt laste eestkosteõiguse äravõtmine ja nende üleviimine
asendusperedesse on omavalitsustele majanduslikult kasulik. Poiste vanemate lühikokkuvõte juhtunust
Kõik sai alguse pool aastat tagasi, kui sotsiaalametisse saabunud kaebuse alusel võeti kaksikvennad oma perekonna juurest ära ja paigutati asendusperesse. Seda vaatamata tõendite puudumisele, et lapsi oleks vägivaldselt koheldud. Nüüd, kus lastekaitse ei saa enam poiste perest eemaldamist vägivaldsete vanematega põhjendada, on väidetud, et perekonnas on muud probleemid, mis ei luba kaksikvendadel oma kodus elada. Mis need põhjused on, seda ei ole vanematele selgitatud.
Poisid said augustis-septembris kodus olla neljal laupäeval, iga päev viis tundi, aga kuna nad ei läinud kohe autosse, kui sotsiaaltöötaja neile järele tuli, siis teatati, et nüüdsest on nn kodupuhkused lõppenud. Kuna koduigatsus vaevas, siis poisid põgenesid asendusperest. Üks põgenemise põhjus oli kindlasti ka see, et sotsiaaltöötajad lubasid poistele, et viimased saavad nädalavahetusteks koju, aga lubadused ei saanud teoks.
Vaata videot sellest, kuidas politsei 4. jaanuaril poistele järele tuli:
Sotsiaaltöötaja ei ole kommentaare jaganud
Videos olev Oulu linna sotsiaaltöötaja on omakorda pöördunud politsei poole seoses tema sõnul pereisa poolt filmitud video üleslaadimisega Youtube’i, öeldes, et tema õigusi on rikutud. Avalikult ei ole ta juhtunut selgitanud, seega on poiste perest äravõtmise põhjus teadmata.
Lastekaitse keskliidu esindaja Hanna Heinonen ei näe lastevanemate poolt tehtavates videotes midagi halba ja ütles, et see on isegi hea, sest annab neile võimaluse end ja oma peret vajadusel kaitsta. Kõnealust videot on Heinonen küll näinud, aga kuna ta juhtumiga ise tuttav ei ole, siis ta seda kommenteerima ei hakanud.
Politsei esindaja Tapani Tasanto kommenteeris, et neile on video kohta tulnud väga palju päringuid, eelkõige on inimesed pahased sotsiaaltöötaja ja politsei käitumise peale.
Kes kaitseb lapsi lastekaitsesüsteemi eest?
Ajakirjanikud uurisid kõnealuse videoga seotud perekonna tausta ja selgus, et tegemist on tavalise perega, kus pole kunagi olnud probleeme alkoholiga ega vägivaldset käitumist. Sellesisuline kaebus pereisa vastu ei leidnud Oulu politsei poolt tehtud korduvatel kontrollimistel kinnitust. Tähelepanuväärne on veel fakt, et pere ülejäänud lapsed said jääda koju.
Soome statistikaameti andmetel on laste ja noorte paigutamine asendusperedesse üldiselt vähemaks jäänud: aastal 2012 oli selliseid juhtumeid “ainult” 17 830. Samal perioodil on tõusnud kiirmenetluste abil kodust äraviidute arv – üle nelja tuhande lapse.
Kiirmenetluste korral ei saa vanemad sotsiaaltöötajatelt tihtipeale mingit põhjendust, miks laps oma perest eemaldatakse. Samuti kordub paljudel juhtudel sama muster nagu nüüd Oulus: millegipärast on kodu ohtlik ühele lastest, aga teised võivad seal rahulikult edasi elada.
Kas tõesti on lastekaitsest saanud kohalikele omavalitsustele tulus äri, kus laste heaolu ja perekond ei loe midagi? Kõige haavatavamad on üksikvanemad, väikesepalgalised ja töötud ning invaliidid.
Soomes saavad omavalitsused riiklikku toetust proportsionaalselt võrreldes ümberpaigutatavate laste arvuga. 2012. aastal liikus Soome lastekaitses üle 600 miljoni euro. Kümne aasta jooksul on kahekordistunud eralastekodude arv: kohalikud omavalitsused ostavad eraisikutelt juba 70% kõigist laste ja noorte hooldekodude ning asendusperedega seotud teenustest.
Sotsiaalteadlane: Laste äravõtmine on majanduslikult kasulik
Ajalehes Savon Sanomat võtab sellel teemal sõna Helsingi ülikooli sotsiaalteaduste emeriitprofessor J. P. Roos, kes tõdeb, et vanematelt laste eestkosteõiguse äravõtmine ja nende üleviimine asendusperedesse on omavalitsustele majanduslikult kasulik. Paljudel juhtudel saanuks õigeaegse reageerimisega probleemid lahendada, ilma et lapsed ja nende pered oleksid pidanud kannatama, kuid selle jaoks ei leita ressursse.
Lastekaitseseadus muutus Soomes aastal 2008, kui eestkosteõiguste äravõtmise üle said otsustajaks halduskohtud seniste omavalitsuste vastavate komiteede asemel.
Professor Roos võrdleb tänast olukorda 1960. aastatega: “Siis oli meil palju vange, sest inimesi saadeti väga kergelt trellide taha. Nüüd on siis kord laste käes – oma kodust ja perest eraldatud laste arv on uskumatult suur.”
Konkreetset juhtumit ja videot vaadates tundub, et tegemist on tavalise koduga, kus lapsed ei viibi sellises olukorras, mida tuleks nii jõhkrate meetoditega lahendada. Lastele jääb see kindlasti elu lõpuni meelde – olukorda oleks saanud lahendada tunduvalt tsiviliseeritumalt ja lapsi säästvamalt.
Lahendusena pakub professor välja, et laste hooldusõiguse küsimusi lahendaks praeguse halduskohtu asemel maakonnakohus või siis täiesti eraldiseisev kohtuorgan, mis tegelekski ainult pereprobleemidega.
*Laste ja pere täpsemaid andmeid pole anonüümsuse huvides avaldatud.
Allikad: Verkkomedia 1, Verkkomedia 2, Verkkomedia 3, Savon Sanomat 1, SS2, SS 2, Iltalehti
Foto: witchesfallscottages.com.au
ANNA HÄÄL - EI LASTEKAITSE SEADUSELE
0 comments:
Post a Comment