Granaatõun peidab kuhjaga tervist.

Vana-Kreekas oli granaatõun armastuse, abielu ja viljakuse sümbol. Vana-Roomas tähistas ta viljakust, kevadet ning noorenemist.
See lõunamaine puuvili puhastab organismi jääkainetest ja on abiks aneemia korral. Juba aegade algusest peale on arstid kirjutanud oma patsientidele pea kõikide haiguste vastu erkpunaseid granaatõuna terakesi.
Granaatõun ei jää millegi poolest alla apteegiravimitele. See isegi ületab neid oma kasulike omaduste poolest. Puuvilja raviomadused tulenevad ju loodusest, loodus ei eksi aga kunagi. Granaatõunas on kasulik absoluutselt kõik. See on suurepärane stimuleeriv vahend „laisale“ soolestikule ning hinnalise granaatõli allikas. Õli kaitseb vähi eest ning noorendab, kuna sisaldab rikkalikult rasvlahustuvaid F- ja E-vitamiine. Värskeltpressitud mahla on hea juua kõhuvalude puhul.

Tõsi küll, sellel mahlal on valuvaigistav toime vaid alahappesusega gastriidi ja haavandtõve korral. Nendele, kes kannatavad ülihappesuse all, on granaatõun vastunäidustatud. Granaatõuntes on äärmiselt palju sidrunhapet ning lisaks veel teisigi — veini-, õuna-, merevaik-, boor-, oblik- ja muidki happeid.

Kui sul on tundlikud hambad siis ole granaatõuntega ettevaatlik. Hapu mahl hävitab õhukest emaili. Granaatõun kuulub ka allergeenilise toimega puuviljade hulka.

Granaatõun sisaldab peaaegu kõike organismi sisesüsteemide tööks vajalikku. Õunad sisaldavad nelja tähtsaimat vitamiini: C — tugevdab immuunsüsteemi, P — veresooni, B6 — närvisüsteemi, B12 — parandab vereloomet.Kas oled märganud, et granaatõunamahl teeb hambad hellaks ja suu paksuks? See on tingitud parkainetest, millel on siduv ja desinfitseeriv omadus. Viljade koores ja puulehtedes on neid palju rohkem kui viljalihas, granaatõunapuu koores aga niivõrd palju, et seda võib kasutada infektsioonhaiguste puhul taimse antiseptiku ja antibiootikumina.Granaatõunte koorest saadud parkained on unikaalsed ühendid, mis oma antioksüdantlike omaduste tõttu pikendavad noorust, kaitsevad vähi, ateroskleroosi, silma- ja muude haiguste eest. Paraneb ainevahetus ja vereringe.

Organismi puhastamine.
Puhastamaks oma verd ainevahetuse lõppsaadustest ja toksiinidest, joo 2-3 korda aastas kolm nädalat värskeltpressitud granaatõunamahla. Esimesel nädalal — pool klaasitäit 3 korda, teisel nädalal — 2 korda ja kolmandal nädalal kord päevas söögikordade vahel.

Kalduvus tursetele: Joo 1/3 klaasitäit granaatõunamahla, see on tõhus diureetikum.

Isutus: Joo 0,5 — 1 klaas mahla või söö üks õun 15 minutit enne sööki.

Seedetrakti häired: Võta 3 supilusikatäit granaatõunapuu koori, pane emailkastrulisse, vala üle keeva veega ning kuumuta kaane all aeglasel tulel pool tundi. Jahuta ja kurna. Joo 1/4 — 1/3 klaasitäit 3-4 korda päevas.

Palavik, nohu, kurguvalu: Joo klaasitäis granaatõunamahla — maitse järgi võib lisada mett või siis sega mahl magusa õuna- või porgandimahlaga.

Ussid: Usside väljutamise vahendina soovitab rahvameditsiin iga päev võtta 30 g jahvatatud kuiva granaatõuna koort, peale juua kuuma vett.

Menstruaaltsükli häired: Joo iga tsükli esimesel 7-10 päeval klaasitäis mahla. (Kui tsükkel on sassis, siis iga kuu esimesel 7-10 päeval).
Vanaaja tervisesoovitusi
Suurt ravivat tähtsust omistati granaatõunale juba vanaajal, põhilised tarkused pärinevad kreeklastelt ja araablastelt.
Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad organismi järgmiste hädade korral:

- organismi kurnatus (eriti pärast raskeid haigusi);

- külmetushaigused, palavik, köha; - mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand (normaal- ja alahappesusega);
- kõhuvalu ja -lahtisus - mahl ja kooretee; - kõhupuhitused - kooretee; - soolehaigused (enterokoliit, düsenteeria) - mahl ja kooretee;
- põrnahaigused;
- maksapõletik;
- suhkruhaigus;
- toidumürgitus;
- stomatiit ehk suupõletik - loputada suud kooretõmmisega;
- angiin - loputada kurku kooretõmmisega;
-juuste aeglane kasv ja väljalangemine - loputada pärast pesemist kooretõmmisega;
- pigmendilaigud nahal, vinniline ja rasune näonahk - mahl joomiseks ning viljaliha kompressiks.