40 riigikogulase läkitus Eesti rahvale

 

Värner Lootsmann, Loksa linnapea

Värner Lootsmann

Foto: Ingmar Muusikus

Rahu ja mõõdukas üksmeel kestis Eestimaal, kuni 40 riigikogulast leidsid, et on aeg revolutsiooniks inimsuhetes, sest muidu pole me õiged eurooplased.

Kuigi põletavaid probleeme, mis vajaksid lahendamist, on Eestimaal kümneid, leidsid 40 Riigikogu liiget, et sotsiaal-, hariduse-, regionaal-, töökohtade-, rahva väljarände ja rahva juurdekasvu probleemide asemel on vajalik tegeleda hoopis homoseksuaalide kooselu seadustamisega.

Mind, ja arvan, et enamikku eestimaalastest jätab ükskõikseks see, kus ja kuidas geid, lesbid ja muud homoseksuaalid üksteisega suhtlevad – see on tõesti nende soov ja vaba valik. Küll aga ei saa ma jääda ükskõikseks selle ignorantsuse ja ükskõiksuse suhtes, mida väljendasid 40 Riigikogu saadikut kooseluseaduse menetlemisel ja vastuvõtmisel. Rahva enamuse tahe tallati sõna otseses mõttes jalge alla, et anda roheline tuli tulevaste homoabielude legaliseerimisele.
Kui needsamad 40 saadikut neli aastat tagasi Riigikokku kandideerisid, ei julenud ükski neist välja käia mõtet mingist kooseluseadusest. Oli vaid sotsidel võimalik koalitsiooni saada, kui kohe käidigi välja oma vikerkaarevärviline seaduseelnõu.
Riigikogu liikmed, kes neli aastat tagasi lubasid eestimaalastele, et arvestavad rahva soovidega, saadikud, kes veel paar aastat tagasi istusid Jääkeldris koos President Ilvesega ja kinnitasid, et rahva arvamus on ülim, unustasid selle aga Riigikogu saalis, kui keelasid rahval otsustada, kas rahvas soovib kooseluseaduse (nimetagem seda õigluse mõttes homoseksuaalide seaduseks) kiirkorras vastuvõtmist.
Kurb ja naljakas oli teada saada, kuidas ühe fraktsiooni liikmed said "nägijateks" pärast seda, kui saadi teada, et kellegi tädi või onu kaugel Kanadas on homo – ja elab täiesti normaalselt! Nagu oli kummaline ja head tava eirav kooseluseaduse menetlemine ja vastuvõtmine Riigikogus, oli fantastiliselt kiire seaduse jõustamine ka Vabariigi Presidendi poolt.
Vastuvõetud kooseluseadusega saatsid 40 Riigikogu liiget justkui läkituse Eesti rahvale ja Eesti valijale – ära käi minu lubaduste järgi, vaid käi minu tegude järgi! Kahjuks seekordsed teod ei vääri rahva usaldust.
Mis edasi? Kuna tegemist on tarbetu ja rahva enamuse arvamust mittearvestava seadusega, millel puuduvad kõik rakendussätted, peab seaduse ja seaduse võimaliku rakendamisega edasi tegelema poole aasta pärast valitav Riigikogu uus koosseis. Usun, et valija on tark ja suudab 2015. aasta Riigikogu valimistel kandidaatide hulgas vahet teha, keda saab usaldada, keda mitte.


allikas