8 asja mida süüa, et olla terve !

Nagu teada on kolesterool meie kehale ülivajalik, ligi 80% sellest sünteesib keha ise oma igapäevasteks vajadusteks. Päevas toodab organism keskmiselt  ühe grammi kolesterooli. Kolesterool on kõikide steroidhormoonide, seal hulgas D-vitamiini eelaineks ja asendamatu rakumembraanide koostisosa. Kolesteroolist  moodustatakse rasvade seedimiseks vajalikke sapphappeid, see aitab paraneda haavadel ja kaitseb nahka. Tuleb meeles pidada, et ohtlik ei ole  mitte igasugune kolesterool, vaid veres ringlev liigne oksüdeerunud (rääsunud) kolesterool.
20% kolesteroolist peaksime saama toiduga. Kolesterooli sisaldab vaid loomne toit. Taimed kolesterooli ei sisalda, küll aga on seal kasulikke fütosteroole. Niisiis suureneb taimetoitlase kehas kolesterooli süntees, kuna toidust saamata jääv kolesterool tuleb kehal endal toota.
Kõrge LDL (nn. halb) kolesterool viitab suurenenud riskile haigestuda  südame-veresoonkonna haigustesse, ateroskleroosi ja  võib tekitada probleeme sapikividega. See on sageli hoiatussignaaliks keha suurest happesisaldusest ja kõrgetest põletikumarkeritest. Siiski tuleb märkida, et üldkolesteroolist olulisem näitaja on LDL ja HDL vahekord ehk kehas oleva halva ja hea kolesterooli suhe.
Dr. Jon Barroni sõnul on kolesteroolitaseme vähendamine arstirohtude (statiinide) abil sama mõttekas, kui tunda heameelt oma auto üle, millel te ohusignaalid lahti ühendate… Probleemi näiline kadumine ei tähenda, et selle tekkepõhjus kadunud oleks. Pealegi mõjuvad statiinid rängalt meie energiavitamiini Q10 tasemele, mis põhjustab omakorda südameprobleeme, raskelt kulgevaid lihashaigusi (nt. rabdomüolüüsi), jõuetust ja vähki. Liigmadalaks surutud kolesterooli tootmine paneb suurema pinge alla aju, mis peab hakkama ise kompensatoorselt kolesterooli tootma. See ülepinge võib viia masenduse, depressiooni, alkoholilembuse ja muude sõltuvuste  väljakujunemiseni.  Lisaks muule sisaldavad statiinid alumiiniumi, mille akumuleerumine ajju toob kaasa neurodegeneratiivsete haiguste (s.h. Alzheimeri, Parkinsoni, Huntingtoni) riski suurenemise. Võimalusel tuleks statiinide võtmisest kindlasti hoiduda ja valida alternatiivne ravi.

Kuidas siis halba kolesterooli vähendada?

Et kolesterooli ainevahetus toimiks õigesti, peab toidus olema B-grupi vitamiine (B3, B6), C-vitamiini, kroomi, magneesiumi, mangaani. Oluline on jälgida, et toit ei sisaldaks liigselt  veresuhkrut tõstvaid rafineeritud tooteid: valget jahu, suhkrut, alkoholi.  Nimelt suureneb kolesterooli tootmine vastuseks insuliinipuhangule. Seega, kui süüa kiirelt imenduvaid süsivesikuid, lööb see lakke nii insuliini kui kolesterooli tootmise.
Järgnevalt olgu välja toodud taimed ja ained, mis edukalt kolesteroolitaset langetavad. Või nagu on öelnud kuulus Saksa taimetark Maria Treben „ Ei ole veel loodud haigust, mille vastu Jumal taime poleks loonud.“

• Kiudainerikkad toidud vähendavad kolesterooli imendumist sooltes, seovad üleliigse ja ja aitavad kehast väljutada. Tasub meeles pidada, et kiudaine on TAIMNE kareaine, seega loomsed toidud (sealhulgas kiuline ja raskeltnäritav liha) seda ei sisalda. Parimad kiudained on selleris, kapsas, õuntes, ubades, läätsedes, selleris, kuivatatud ploomides, tatras, täisteraodras ja –kaerahelvestes.  Nisukliide ja  üldse teraviljaga ei maksaks siiski üle pingutada, sest järjest rohkem esineb varjatud gluteenitalumatust, millest inimesed ise teadlikudki ei pruugi olla. Kui tunned teravilja (nt nisukliide) söömise järel raskustunnet ja seedimine hoopis aeglustub, võib kahtlustada talumatust.

• Omega 3 rasvhapped tõstavad hea kolesterooli taset ja vähendavad kolesterooli oksüdeerumise ohtu. Omega 3 rasvhapped toimivad põletikuvastaselt ja hoiavad vere voolavana. Parimaks Omega 3 allikaks on rasvane külmavee kala: heeringas, makrell, sardiinid ja lõhe. Samuti saab Omega 3 rasvhappeid lina-, kanepi-, kõrvitsa- ja chiaseemnetest ning õlist.

• Pähklid ja seemned on täis suurepäraseid väärtuslikke õlisid, mis aitavad põletikku vähendada ja kolesteroolitaset alandada. Need tervislikud ja maitsvad palad sisaldavad lisaks asendamatutele rasvhapetele ka E vitamiini, mis hoiab kolesterooli rääsumast ja kahjulikuks muutumast. Eriti soovitatavad on kõrge kiudainesisaldusega  Omega 3 rikkad Kreeka pähklid, aga ka pistaatsiad, mandlid ja india pähklid. Hoidu pähklitest, mis on soolatud või suhkurdatud, need ei kuulu kahjuks tervisetoitude nimekirja

• Tee on jõudsalt kolesterooli langetava toimega. USDA poolt läbiviidud uuringu väitel vähendab must tee vererasvade taset ligi 10% võrra juba 3 nädala jooksul. Teadustöö tulemuste põhjal järeldati, et musta tee joomine aitab vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Roheline tee on rikas antioksüdantide poolest, mis kaitsevad kolesterooli rääsumast. Samuti aitab roheline tee kehast liigset rasva n.ö välja pesta. Joo teed ilma suhkruta, nii aitad puhastumisele veelgi kaasa.

• Küüslauk on looduslik antibiootikum, mis toimib viiruste ja bakterite vastaselt, vähendab vereliistakute kokku kleepumist ja  alandab vererõhku. See imevili kaitseb veresooni, takistades kolesteroolil arteriseintele kleepumast ning hoiab seega ära hilisemate ladestuste ohu.  Tarvitage küüslauku ohtralt just värskena, nii väljendub selle imetaime jõud kõige võimsamalt.

• Avokaado on suurepärane monoküllastamata rasvade allikas, mis aitab tõsta head kolesterooli (HDL), halba (LDL) samal ajal langetades. Lisaks muule sisaldab avokaado ainet nimega beeta-sitosterool, mis vähendab toidust imenduva kolesterooli hulka.

• Kakao on kõige  antioksüdantiderikkam taim terves maailmas. Muu hulgas aitab see võimas vili tõsta ka hea kolesterooli taset. Uurimusest selgus, et inimestel, kes tarbisid  12 nädala jooksul kakaopulbrit, tõusis HDL (ehk hea) kolesterooli tase isegi 24% võrra. Parim oleks tarbida mahedalt kasvatatud toorkakaod. Kui seda võimalust ei ole, siis tuleks valida kõrge kakaosisaldusega mõrušokolaad, mis piimašokolaadiga võrreldes sisaldab kolm korda rohkem antioksüdante, mis hoiab ära vereliistakute üksteise külge kleepumise ja arterite ummistumise.

• Luteiini sisaldavad toidud hoiavad silmad terved, kuid peale selle on avastatud, et luteiin kaitseb arteri seinu kolestrooliladestuste eest, hoides ära ummistumise ning vähendades infarkti ohtu. Rikkalikult luteiini sisaldavad tumerohelised lehtviljad (spinat, lehtpeet, kale (lehtkapsas), brokoli, aga ka porgandid ja tumedad marjad (mustikad, mustsõstrad,  vaarikad, maasikad)

Ja viimane elumuutev nõuanne tuleb siit: hoiduge liigsest stressist! Kõrge stressitase kergitab läbi stressihormoonide ka põletikuaineid  ja sellega seonduvalt kolesteroolitaset. Kehaline aktiivsus, hea uni ja rõõmus meel aitavad kehal stressi leevendada ja kolesterooli alandada.
Jõudu rõõmsa meele säilitamisel