Mitte sellepärast, et oleksin värvuste, uskude ja võõra rahva vastane- EI!
Inimesed on kõik ja ei saa pahaks panna, et põgenetakse vaesuse ja sõdade eest.
Mõni teeb ettepaneku nimetada Naissaar ümber Kurrunurruvutisaareks ja katkestada laevaühendus, mõni soovitab liikuvat saart pagulastele, mõni aga nende tagasi kodumaale saatmist, mõni aga soovitab koonduslaagreid jne. Mina soovin selle kõige juures vaid oma inimestest hoolimist.
Eestlanegi põgeneb Soome siinse vaesuse eest!
Oma koduski toidame ju eelkõige oma lapsed ja alles siis aitame naabreid.
Nukraks teeb mind see, et meie enda rahvast ei hoolita, no karvavõrdki ei hoolita ja ikka põhjendusega, et RAHA EI OLE!
Meie oma inimene peab toitma 400 euroga terve suure pere, meie pensionär, kes on rüganud riiki aastakümneid on väärtusetu ja tunneb end oma kodumaal alaväärsena, meie väga andekad lapsed ei saa lubada endale võimetekohaseid treeninguid- nende vanemad käivad ja kerjavad firmasid ja eraisikuid, et nood aitaksid.
Veteranid käivad igaaastaselt tõestamas, et nende kaotatud jalad pole tagasi kasvanud, invaliidistunud päästja istub oma kodus vangis, viimsegi väärikuse kaotanuna, sest ka väljateenitud pension katkestati...
Kodutunne on portsu otsas, kus ei tea keda võtta, keda jätta, sest meeleheitel inimesed hoiavad ahastuses meie varrukast kinni, et me ei kaoks nende jaoks, sest see on viimane õlekõrs.
Riigil ei ole raha, et aidata aga iga pagulase jaoks leiaks hetkega?
Ma olen korduvalt kraapinud ka meie valitsuse ukse taga- ütlevad ikka ja jälle, et ei saa aidata, sest lihtsalt raha ei ole.
Viimati küsisin riigilt võimalust 2x aastas Kodutundega Saare- ja Hiiumaale saamiseks- noh nii, et kogu meie logistika üle saaks- pole võimalik
Meie oma inimeste jaoks EI OLE VÕIMALIK!!
Nukraks teeb mind see, et meie enda rahvast ei hoolita, no karvavõrdki ei hoolita ja ikka põhjendusega, et RAHA EI OLE!
Meie oma inimene peab toitma 400 euroga terve suure pere, meie pensionär, kes on rüganud riiki aastakümneid on väärtusetu ja tunneb end oma kodumaal alaväärsena, meie väga andekad lapsed ei saa lubada endale võimetekohaseid treeninguid- nende vanemad käivad ja kerjavad firmasid ja eraisikuid, et nood aitaksid.
Veteranid käivad igaaastaselt tõestamas, et nende kaotatud jalad pole tagasi kasvanud, invaliidistunud päästja istub oma kodus vangis, viimsegi väärikuse kaotanuna, sest ka väljateenitud pension katkestati...
Kodutunne on portsu otsas, kus ei tea keda võtta, keda jätta, sest meeleheitel inimesed hoiavad ahastuses meie varrukast kinni, et me ei kaoks nende jaoks, sest see on viimane õlekõrs.
Riigil ei ole raha, et aidata aga iga pagulase jaoks leiaks hetkega?
Ma olen korduvalt kraapinud ka meie valitsuse ukse taga- ütlevad ikka ja jälle, et ei saa aidata, sest lihtsalt raha ei ole.
Viimati küsisin riigilt võimalust 2x aastas Kodutundega Saare- ja Hiiumaale saamiseks- noh nii, et kogu meie logistika üle saaks- pole võimalik
Meie oma inimeste jaoks EI OLE VÕIMALIK!!
0 comments:
Post a Comment