Internetis ringleb video, mis samal ajal on naljakas ja kurb ning demonstreerib suurepäraselt seda, kuidas massimeedia ühe konkreetse sõnumi esitamisega kõikides kanalites programmeerib oma publikut teatud viisil mõtlema, toimetama ja elama - ja muidugi tarbima. Jutuvestja Erki Kaikkonen, kes on end muu hulgas harinud ka ühiskonnateaduste, pedagoogika, antropoloogia, semiootika ja kommunikatsiooni vallas, kommenteerib, kuidas massiline meediatarbimine inimest mõjutab.
NB! Meediat tuleb tarvitada mõõdukas koguses ja eriti teadlikult.
Meedia toimib tahes tahtmata omas kultuuripoliitilises kontekstis. On teemasid, mida tsenseeritakse ja teemasid, mida kajastatakse valitseva grupi ootuste kohaselt. Loomulikult jääb kõige selle sees ruumi alati ka teatavale vabadusele. Oluline on, et märkame ja õpime eristama millal meile jutustatakse elust otsitud muinasjutte ja müüte. Mille peamine eesmärk on tekitada tugevaid tundeid ja siduda need tunded teatud tähendustega ja nähtustega elus.
See loob soodsa pinna teatud poliitiliste otsuste läbi surumiseks ja vahest nende vastuvõtmise varjamisekski, sest kõik on emotsionaalselt tegelemas nn pseudo-teemadega.
Olgem alati tundlikud selle suhtes kui meedias ilmub tugevaid emotsioone küttev artikkel või uudislugu, mis kutsub esile vastandumist ühe ühiskonna ja kultuuri sees. Inimeste ja sõpruskondade ja ühiskondade lõhestamine on efektiivne strateegia nende valitsemiseks. Sest neil on siis omavahel kemplemisegagi nii palju tegemist, et valitsev poliitiline ja majanuslik eliit saab ajada selle varjus oma asja.
Kui sa nimetad mind vandenõuteoreetikuks, siis pole sa ilmselt õppinud ühiskonnateadusi. Seda kõike on veelgi sügavamalt uuritud paljude nimekate sotsiaalteadlaste poolt üle maailma. Tõsi on ka see, et selle kõige märkamiseks ja läbi nägemise eelduseks on teatav pädevus kommunikatsiooniteadustes, semiootikas ja sotsiaalteadustes.
Informatsioon on nagu toit, mis kujundab märkamatult meie maailmapilti. Antud juhul on üsna keeruline eristada rämpstoitu tervislikust toidust. Ja on üsna selge, et see jutuvestmise mäng käib enamustele inimestele kõrgelt üle pea, mõistmaks selle mõju ja toimet suuremas pildis.
Ehk on siinkohal kainestavaks tõigaks asjaolu, et ka Eestis kuuluvad kõik suuremad meediaväljaanded sisuliselt mõnele suuromanikule: Eesti Meedia(koos Eesti, Läti ja Leedu meediaettevõtetega) eesotsas Postimehega ja BNSkuuluvad Margus Linnamäele (kes on Eesti võimsamaid ettevõtjaid, kellele kuulub suuresti Eesti ravimüügiturg, ainuüksi Magnumi kontserni aastakäive ületab 300 miljoni euro); Ekspress Grupp (kuhu kuuluvad Delfi, Eesti Päevaleht, Ekspress,Maaleht jt) kuulub enamuses Hans H. Luigele; Äripäev, TV3, Viasat grupp koos raadiotega kuulub rootslaste Modern Times Groupile.
Võtkem teadlik vastutus tarbides meediat.
Märka kuidas see sulle mõjub.
Kuidas paneb sind end tundma ja tõlgendama ning käituma.
Mida aktsepteerima ja mida eitama, millega vastanduma?
Kuidas paneb sind end tundma ja tõlgendama ning käituma.
Mida aktsepteerima ja mida eitama, millega vastanduma?
Sest muidu võib juhtuda, et tõlgendame maailma iseenda ja oma lähedaste ja ühiskonna heaolu mitte silmas pidades.
Autor: Erki Kaikkonen
Kuula elukutselist elu-uurijat ja jutuvestjat Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!"
Ja nüüd vaata Ameerikast pärit suurepärast näidet sellest, kuidas käib seal massimeedia programmeerimine: ilmselgelt on saatejuhtidele ette antud juhised, kuidas vaatajatele seletada, et jõuluaegne masstarbimine - noh kink või paar või kümme iseendale! - olekski justkui väga normaalne. Ja truud meediatöötajad kannavad seda sõnumit kandvat teksti ette sõna-sõnalt.
Milliseid mõtteid selline nähtus sinus tekitab? Kui teadlikult sina meediat tarbid?
0 comments:
Post a Comment