ORAVAD ON HAIGEKS JÄÄNUD

Enne valimisi räägime jälle radikaalsetest reformidest, mida Eesti vajab. Ometi oleme seda riiki juba niigi palju reforminud. Ehk aitaks? Ei! Nüüd tuleb reformida reformiste endid – oravad tuleb otsustajate seast saata varupingile. Liiga palju paha on nad teinud. 

 Uue iseseisvuse 24. aastal peame tõdema, et Euroopa viie rikkama riigi orbiit on meist kaugemal kui Kuu Maast. Aga valijad küsivad: millal jõuame nende sekka? Nukker seis kütab valitsuserakonnas paanikat üles. Hiljuti sain sellele kinnitust: Otepää Gümnaasiumis saalitäie rahva ees lahmis reformistist Õru vallavanem selgitusi, et ega Ansip mõelnudki nii tõotades viit rikkamat riiki raha ega majanduse poolest, vaid olla hoopis rahva vaimset rikkust silmas pidanud. Et me vaimult veel suuremaks saaks! No mis sa selle peale kostad? Kas uus kodukootud Jakob Hurt uitab Lõuna-Eesti kuplite vahel? – pakkus keegi saalist diagnoosi.

 Ajakirjanik Kalle Muuli (siis polnud ta veel IRL-i nimekirjaga ühinenud) kirjutas Postimehes otsesõnutsi: kui Reformierakond jätkab, võib see saada tõsiseks ohuks meie demokraatiale. Tallinna Televisioonis üles astudes väljendas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme veel suuremat muret: kui oravad jätkavad, võib saabuda aeg, kus teistmoodi mõtlejaid hakatakse otse tänaval elimineerima [kõrvaldama]. Kas Helme liialdab? Mitte sugugi. Vanemad lugejad on sedagi omal või teiste nahal kogenud.

 Uljaspea Taavi Rõivas juba viitas, et see, kes kritiseerib valitsust, õõnestab riigi julgeolekut. „...tema jutt ei ole päris see, mis on Eesti julgeoleku huvi,“ lausus ta Riigikogus, vastates Marko Mihkelsonimärkusele, et Eesti energeetikaeksperdid on sõlmitud LNG-kokkulepet kritiseerinud. Tallinna Televisioon ja pealinna meedia on juba ammu „õige kursi“ vastasteks ristitud. Siit jääb vaid mõni samm mõne väljaande sulgemiseni või tema juhtide vahistamiseni.

 Aga majandus? Kas oleme oravate võimu ajal rikkamaks saanud? Mõni küll, umbes kaks protsenti. Aga ülejäänud? Tänu Reformi poliitikale, mis väljendub vaid ühe seltskonna upitamises ja rikastamises, viibib Eestis juba aastaid tõelise keskklassi tekkimine. Kuidas saabki tekkida, kui elame Euroopa Liidu ühtede väiksemate palkade ja viletsamate pensionidega? Kust keskklass tekib, kui palgasaajate pered vaevu tulevad ots-otsaga kokku?

 Tuleb säästa! – targutas üks pangaametnik noortele nõuandeks. Mida sa 900-euroselt keskmiselt palgalt kokku hoiad, kui mediaanpalk jääb 700-st allapoole? Kust võetakse raha maja ehitamiseks, auto ostmiseks ja laste heaks koolitamiseks, nagu keskklassi elunorm ette näeb?

 Pikemata saab selgeks, et keskmise sissetulekuga noor pere Eestis kodu luua ei suuda ja õnnelikuks ei saa. Pole siis ime, et lapsi juurde ei taheta. Pole ime, kui noored kodumaa tolmu jalgelt pühivad. Kui Edgar Savisaar julges meenutada teadlaste prognoosi, et 100 000 inimese lahkumine ohustab meie rahva edasikestmist, tembeldati ta „õige mõtlemise vastaseks“. Nüüd, kui avaldati uus arv – ligi 160 000 lahkunut, on ministritel suu vett täis. Ei ühtegi lohutust rahvale. Kas väljasurevale? Nii ei tohi öeldagi! Kapo juba hoiatas.

 Mis üle jääb? Ainult üks võimalus. Rahvas võtku valitsemine enda kätte! Kuidas Rein Taagepera kirjutaski: võim vedeleb maas. Kui nii, siis tuleb see oravatelt üle võtta. Las Eesti rahvas kogeb riigi teistsugust korraldamist! Kagu-Eestis seda juba kavatsetakse. Lustakad pildid Võrumaa kandidaatide koosolekult viitavad keskerakondlaste tahtele rahvast aidata. Uus saab sündida vaid üheskoos – valijate hääled pluss valitute tubli töö parlamendis.

 Ühel kohtumisel valijatega küsiti: millal jõuab ennast õigustanud tasuta ühistransport ka Tallinnast lõuna poole? Et millal kogu Eestis võiks olla tasuta bussisõit? Lõime seal mõne mehega käed: sina annad 1. märtsil hääle Keskerakonna poolt ja mina luban, et 10. mail asjad juba susisevad! Ainult konkreetne kokkulepe valija ja tema valitud rahvaesindaja vahel päästaks Eesti riigi. Vajame muutusi! See kulunud valimisloosung on taas päevakohane. Teist võimalust kui kursimuutus meil pole.

KESKMÕTE: Rahvas võtku valitsemine enda kätte.