Rootsi Uppsala ülikooli teadlased leidsid, et unetu öö mõju ajule on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Christian Benedict uuris 15 tervet vabatahtlikku meest, kes said katse käigus magada nii kaheksatunnist ööund, kui pidid ka vahepeal terve öö üleval olema. Pärast unetuid öid tekkisid vabatahtlike verepildis ootamatud muutused. Veres tõusis erakordselt kõrgele närvikoele iseloomulike enolaaside ja kaltsiumi siduvate valkude tase.
Tavapäraselt leidub neid aineid ajus. Verre satuvad need neuronite hukkumisel. Seega muudab vaid üks magamata öö ajus toodetavate ainete tasakaalu ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused. See omakorda võib kiirendada närvisüsteemi laastavate haiguste teket.
Benedicti sõnul võib pidev magamata olek soodustada nii Alzheimeri tõve kui parkinsonismi tekkimist. Seevastu hea uni hoiab närvisüsteemi kauem tervena.


Allikas: Novaator
Teadusuuring: Sleep
Foto: Psy3330 W10 / Wikimedia Commons