 |
| Raisakotkas ja tüdruk |
1993. Aasta märtsis sõitis Kevin Lõuna-Sudaani. Kevinil õnnestus saada pilt väikesest nälginud tüdrukust, kes palvetas, kui raisakotkas teda jahtis. Kevin ütles, et väikese lapse niuksumise heli meelitas teda lapsele lähedale. Tüdruk oli just teinud väikese pausi, kuigi oli siiamaani raisakotka söögiks langemise keskpunktis.
Kevin tunnistas, et ootas 20 minutit, et raisakotkas ära lendaks, aga paraku seda ei juhtunud. Kevin tegi pildi ning hakkas raisakotkast jälitama. See foto müüdi New York Timese ajalehele ja nad avalikustasid foto 26.märts 1993. See oli täiuslik pilt, mis kajastas Aafrika meeleheidet ja raskusi. Peale foto avalikustamist küsisid paljud inimesed, et mis sai sellest tüdrukust, kas raisakotkas sai ta kätte? On ta elus?
Pildi toimetaja vastas inimestele, et tüdruk kogus piisavalt jõudu ja põgenes raisakotka eest, kuid tema saatust ei tea keegi. Sellel ajal kehtis Sudaanis reegel, et mitte katsuda nälgivaid või vigatatuid ohvreid. Seda selleks, et vältida haiguste ja bakterite levikut. Kevin sattus suure kriitika alla, et ei aidanud väikest tüdrukut. Ta võitis küll suure preemia selle foto eest aga ta ei suutnud seda nautida, kuna ta kahetses, et ei aidanud seda last. Kevinit kummitas tüdruku saatus ning ta nuttis puu juures ja suitsetas sigarette, ta oli suures masenduses.
3 Kuud pärast Pulitzeri preemia võitmist sooritas Kevin enesetapu. Enne enesetappu kirjutas Kevin lahkumis kirja, kus ta kirjutas :
” Ma olen masenduses… Olen ilma telefonita.. Ilma üüri rahata.. Ilma lasteaitamise rahata.. Olen raha võlgu… Raha!!! Mind kummitavas eredad mälestused tapmisest ja laipadest ning vihast ja valust.. Näljastest ja haavatud lastest..
0 comments:
Post a Comment