Asjad on juba paigas! Väikesel Eestil pole otsustusõigust- EL-i sees läheb ümberpaigutamisele ilmselt 40 000 põgenikku

Foto: Reuters

Euroopa Komisjon kavatseb järgmisel nädalal teha ettepaneku paigutada 40 000 Itaaliasse ja Kreekasse saabunud paadipõgenikku teistesse Euroopa Liidu riikidesse ümber, teatab Reuters Brüsseli allikale viidates. Eestisse võidakse selle alusel tuua umbes 700 põgenikku.

Brüsseli ettepanek oleks jätk eelmisel nädalal teatavaks saanud plaanile asustada kolmandatest riikidest ümber (resettlement) 20 000 põgenikku, mille alusel toodaks Eestisse kvoodisüsteemi alusel 326 abivajajat.

Seni polnud teada, kui suur saab olema Komisjoni teise ettepaneku ehk ELi sisese ümberpaigutamise (relocation) migrantide koguarv. Komisjon pakkus välja vaid riikide kvoodid, kus Eesti osaks oli 1,76%.

Täna avalikustatud 40 000 võib olla seniplaanitust väiksem number, et saada plaanile heakskiit pärast seda, kui mitmed ELi riigid, eriti Prantsusmaa, olid alguses vastu ideele lasta uued migrandid riiki.

Brüsselis ette valmistatud ümberpaigutamise meede põhineb Lissaboni lepingul. Selles on märgitud, et EL-i liikmesmaad võivad vastu võtta täiendavaid meetmeid, juhul kui ühes või mitmes riigis on põgenike massilise sissevoolu tõttu tekkinud erakorraline olukord.

Juba Euroopasse saabunud migrantide ümbepaigutamine liikmesmaade vahel on solidaarsuse näitamine liidusiseselt. Siin on komisjon märkinud Eesti panuseks 1,76%, mis tähendab, et Eestil tuleks vastu võtta ligi 700 põgenikku.

Põgenike ümberasustamise programmi raames pakkus Euroopa Komisjon välja 50 miljoni euro suurust eelarvet ja ümberpaigutamiseks 89 miljonit.

Eestis on seni räägitud peamiselt põgenike ümberasustamise plaanist, mis sisaldas konkreetset numbrit ehk Eesti jaoks 326 põgenikku.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul jõuti Eestile peale pandud pagulaskvoodini, 326 põgenikku, loogikavea tulemusena.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Euroopa Komisjoni taolise otsuse puhul tegemist halva pretsedendiga.

Pagulasabi: 700 on väga suur number Eesti praeguse suutlikkuse juures

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas selgitas ERR-ile, et 40 000 on see arv, millest võetakse 1.76% ja mis on lisaks 326-le.

"Ma muidugi ei ole neid sahinaid veel kuulnud. Aga need, kellest Reuters praegu sahistab, ei pruugi kõik olla pagulased, ehk siis nad on alles varjupaigataotlejad, kelle taotlusi peab Eesti siis hakkama üle vaatama. Aga meil ei ole ilmselgelt neid kuskile paigutada praegu," nentis ta.

"326 saaksid kohe elamisloa ja saaksid ka omal käel elada. Kuid 700 tuleks paigutada vastuvõtukeskusesse, kus meil on 35 kohta ja praegu ligi 90 inimest," lisas Kallas.

"Elamisloa saanud 326 saavad tööl käia, üürida korteri ja kui sissetulekut ei ole, siis saada näiteks toimetulekuteotust. Samas 700 peavad istuma ja ootama oma otsust ja reeglina nad istuvad ja ootavad vastuvõtukeskuses. Tööle saaksid nad 6 kuu möödudes, kuid kuna neil pole isikukoodi, siis tööandjad väga ei taha niikuinii. Tegelikult on 700 väga suur number Eesti praeguse suutlikkuse juures. Ehk siis me peaks 35 kohast tekitama väga ruttu umbes 800 kohta," lausus Kallas.