Kus käivad Tallinna venelased?

Foto: on illustratiivne

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

Kuid Tallina eestikeelse ja vene kogukonna vahel on veel mõned olulised erinevused – Eestimaal liiguvad Tallinna venelased palju vähem ringi ning ka välismaale reisides kalduvad venelased kolm korda suurema tõenäosusega eelistama mõnd endisse Nõukogude Liitu kuulunud riiki.

Tartu Ülikooli inimgeograafid on varem mobiiltelefoni andmeid kasutades uurinud, kust tulevad ning kuhu liiguvad need inimesed, kes istuvad Tallinna piiril lennujaama juures ummikus. Samuti, kust olid pärit turistid, kes tulid Eestisse Tallinna lauluväljakule Metallica kontserdile.

Kuid anonüümsed mobiiltelefoniandmed võimaldavad ka üldistavat sissevaadet sellesse, kuidas kaks eri keelt kõnelevat kogukonda Tallinna linnas oma eluga hakkama saavad.

Hiljuti avaldasid Siiri Silm ja Rein Ahas analüüsi, millesse olid valitud 6250 juhuslikku mobiilikasutajat, kes räägivad eesti keelt ning täpselt sama suur hulk neid, kes eelistavad suhelda vene keeles. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus mobiilioperaatorid küsivad kliendilt eelistusi, millises keeles need soovivad firmalt teenussõnumeid saada, selle põhjal lahterdasid teadlased uuritavad vene- ja eestikeelseteks.

Kõigi nende püsiv elukoht 2010. aasta jooksul oli Tallinna linn. Viimase rahvaloenduse andmeil on Eesti rahvastikust 69 protsenti eestlasi, muude rahvaste esindajaid on 31 protsenti, neist suurim rühm venelased, keda on Eesti elanikest ligi neljandik. Tallinnas on eestlaste osakaal 54 ning venekeelseid tallinlasi on 46 protsenti.

Igast kõnest, saadetud sõnumist ja andmesideseansist jääb mobiiltelefonioperaatori andmebaasi jälg. Teadlaste jaoks tähistas igat kasutajat anonüümne kood, lisaks keeleeelistusele oli teada telefonikasutaja sugu ja vanus.

Kui Tallinna linnas käivad eestlased ja venelased suhteliselt innukalt kesklinnas ning eestlaste liikumisteed linna sees on pigem lõunaosas, siis venelased seevastu liiguvad Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.

Kui eestlased sõidavad Tallinna lähiümbruses peamiselt läände ja lõunasse, kus on enamjaolt eesti keelt rääkiv elanikkond, siis venelased suunduvad pealinna lähedal pigem itta, näiteks Maardusse, selgus mobiiltelefoni andmete analüüsimisest.

Eestlaste liikumine on jaotunud ühtlasemalt üle kogu Eesti, venelased satuvad pigem sinna, kus on juba ees suuremad venekeelsed kogukonnad – peamiselt Kirde-Eestisse, mujal Eestis ka Tartusse ja Pärnusse.

Keskmine eestlane käis aasta jooksul Eestis 19,3 erinevas paigas väljaspool Tallinna, venelased seevastu väisasid vaid 10,6 erinevat paika.

Välismaale reisides käivad venelased vähemates riikides ning 3,6 korda suurema tõenäosusega viib nende reis mõnda endise Nõukogude Liidu liiduvabariiki.

Venemaa oli venekeelse rühma eelistatuim sihtkoht, seal käis aasta jooksul peaaegu iga neljas vene vähemuse esindaja selle uuringu valimist. Eestlastest käis Venemaal vaid pisut alla 6 protsendi.

Eestlaste lemmiksihtkoht oli Soome, seal käis neist iga kolmas, venelastest iga kuues. Nii venelaste kui eestlaste külastatud riikide tabelis oli teisel kohal Läti, mõlemast rühmast sattus sinna iga kuues.

Eestlased käisid aasta jooksul keskmiselt 2,04-s välisriigis, venekeelsete mobiilikasutajate puhul oli see näitaja 1,68.

43 protsenti vene- ja 39 protsenti eestikeelseid sellesse uuringusse sattunud mobiilikasutajaid 2010. aastal oma jalga piiri taha ei tõstnud.

Artikkel ilmus ajakirjas Annals of the Association of American Geographershttp://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00045608.2014.892362#.VHjCnzGsWAl.