Oleme 45 aasta jooksul tapnud 60% kogu Maa metsikust loodusest.

WWF hirmutav raport tõstab esile perspektiivi  Maa halvenevast olukorrast.

Pildil surnud elevant, kes tõstetakse rööbastelt ära, kuna üritas ületada raudteerööpaid mille käigus rong talle otsa sõitis.

Pilt:Barcroft/gettyimages

 

Inimesed on olemas olnud koos loomadega pikka aega, aga viimase 44 aasta jooksul oleme saavutanud midagi, mis varem ei ole juhtunud : meie maa kaaslaste massiline hävitamine.
Vahemikus aastast 1970 ja 2014 on Maa kaotanud ligi 60% oma imetajatest, lindudest, kaladest, roomajatest ja kahepaiksetes ja seda kõike peamiselt inimtegevuse tagajärjel. Seda määra, mida Maa on kaotamas oma bioloogilisest mitmekesisusest, annab võrrelda ainult massilise väljasuremisega. See ja ka muud leiud on avaldatud WWF’i 2018 aasta Elava Planeedi Raportis, see on pistev meeldetuletus meie planeedi langevast heaolust.

See raport mida WWF iga kahe aasta tagant avaldab, dokumenteerib meie planeedi  bioloogilist mitmekesisust , ökosüsteeme, loodusvarade nõudlust ja seda millist mõju see avaldab meie loodusele ja elusloodusele. Selle aasta tulemused on masendavamad kui kunagi varem:
● 20% Amazoni vihmametsadest on kadunud ainult 50 aastaga.

● Globaalse skaala järgselt, minimaalselt häiritud metsade ala kahanes 92 miljonit hektarit ajavahemikus 2000 - 2013.

● Kõikidest liikidest, mis on välja surnud alates aastast 1500 AD, 75% neist kadusid tänu agrikultuuri üle kasutamisele.
●Ookeani hapestumine esineb määral mida ei ole nähtud vähemalt 300 miljoni aasta jooksul. Umbkaudselt 50% oma madalvee korallidest on Maa kaotanud viimase 30 aasta jooksul.

● Inimesed on vastutavad selles, et nad on vabastanud 100 biljonit tonni süsiniku Maa süsteemi iga 10 aasta tagant. Aprillis aastal 2018, saavutas süsinikdioksiidi tase meie atmosfääris keskmise 410 miljon osakest (ppm) kogu kuu vältel. See on kõrgeim tase vähemalt 800,000 aasta jooksul.

● Sisuliselt ainult 25 % kogu meie planeedi maast on inimtegevusest puutumata. Prognoosi kohaselt aastaks 2050 on see vähenenud juba 10 protsendini.

Raport tõstab esile ka selle, mida rohkem meie mõju kasvab looduslikke reservide suhtes, seda selgemaks saab see, et loodus ei ole “ilus adi mida omada”, vaid see on hädavajalik meie ellujäämiseks.

Globaalne kokkulepe looduse ja inimeste jaoks

WWF koos mitmete teadlastega üle maailma kutsuvad üles looma uut kokkulepet inimeste ja looduse vahel, kaasates otsuste tegijad igal tasemel, et teha õigeid otsuseid nii poliitilisel, finantsilisel ja tarbija tasemel.
WWF teeb koostööd peaaegu 40’st eri ülikooliga ja organisatsiooniga, et käivitada uurimis algatus, mis uuriks kriitiliselt tööd mis tuleb teha, et leida parimaid viise meid planeedi päästmiseks.

Raport väidab, et suurim väljakutse ja suurim võimalus seisneb selles, kui muudame oma lähenemist arengule ja tuleb meeles pidada, ey looduse kaitsmine aitab kaitsta ka inimesi.

Kasutades Rahvusvahelise WWF peadirektori sõnu, “ Täna meil on veel valikut. Me saaksime olla loojad globaalsele liikumisele, mis muudab meie suhet meie planeediga. Või me võime olla generatsioon, kellel oli võimalus, aga kes ebaõnnestus üritades. Valik on meie.”

LINK Raportile

Allikas