Uus migratsioonilepe ähvardab hävitada valge põliselanikkonnaga riigid ja Presidendil puudub mandaat rändeleppele allakirjutamiseks!
„Kõigest sellest, mida me ametlikult Global Compact for Migration kohta kuuleme – või ei kuule – võime justkui järeldada, et tegemist on täiesti tähtsusetu leppega, mis muuhulgas ei ole allkirjastajatele üldse mitte siduv. Tegemist olevat kõigest hea tahte avaldusega, vaevu mainimist väärt. Seepärast ei olevat olnud ka vajalik avalikkust eelnevalt teavitada.
Otto von Bismarck on ütelnud: „Kui kaks osapoolt sõlmivad kusagil pealtnäha kahjutu leppe, tuleb kohe küsida: keda siin tapalavale viiakse.“ Kui see Global Compact oleks tõesti vaid poliitiline seisukohavõtt, millel puuduks rahvusriikide parlamentidele ja seadusandlusele igasugused tagajärjed, siis miks on sellele tekkinud korraga igal pool vastuseis? Miks ei taha USA, Austraalia, Ungari, Austria, Poola ja Horvaatia leppele alla kirjutada ning miks arutatakse Itaalias, Taanis ning Šveitsis samuti allkirja mitte andmise üle?
Vastuse leiame paktist endast: see konkreetne globaalne lepe – nagu seal seisab – on pikas pingutuste reas vaid üheks verstapostiks. Dokumendis kirjeldatakse migratsiooni ainult jõukuse ja jätkusuutliku arengu allikana. Sõnagagi ei mainita seda, et migratsioon võib riike destabiliseerida. Ei tehta vahet asüülitaotlejate ja parema elu otsijate vahel. Kogu tekst on pandud kirja ainult migrantide vaatepunktist nähtuna. „Kõik meie maad,“ võib sealt lugeda, muutuvad „lähteriikideks, transiitriikideks või sihtriikideks.“
Migrante vastu võtvate ühiskondade huvid on täiesti mainimata. Antud dokument on esimene samm migratsiooni inimõiguseks muutmise teel, mis hakkab olema rahvusriikide põhiseaduse ülene ning millest saab rahvusvaheline tavaõigus. „Kohustame täitma globaalses leppes sätestatud eesmärke ja kohustusi, mis on kooskõlas meie visiooni ja meie üldiste põhimõtetega,“ seisab dokumendis. Sõnastust „kohustame täitma“ tuleb leppe tekstis ette kümneid kordi.
Oleme juba ka kuulnud järgmist: globaalse leppe allkirjastamisega ei ole asi sugugi ühel pool. [Saksamaa] valitsus peab kohe alustama selle rakendamist, seda on valitsus väliskomisjonis juba kinnitanud. Miski pole loomulikult siduv. Seaduslikult mittesiduv, ainult poliitiliselt soovituslik.
Poliitilise agenda hiiliv tungimine seadusandja töömaale on meile nüüdseks juba piisavalt tuttav. Piiride avamine 2015. aastal ei olnud samuti seaduslikult siduv, vastupidi, tegemist oli seadusrikkumisega, ent poliitiliselt soovitud seadusrikkumisega ja juba on välja ilmunud esimesed juristid, kes nimetavadki toimunut seaduslikuks. Teiste EL-i riikide võlgade kinnimaksmine oli väga selgelt Maastrichti lepingu rikkumine, aga jällegi – poliitiliselt soovitud rikkumine.
Austria kantsler Kurzi arvates on olemas oht, et paktis sõnastatud eesmärgid hakkavad tulevikus mõjutama kohtuotsuseid ja seega piirama rahvusriikide suveräänset migratsioonipoliitikat. Miks ei näe Saksa kantsler seda ohtu? Kas ehk seepärast, et see on tema eesmärkidega täpselt vastavuses?
Verstapost, millest räägib pakt, seisab meie maa suveräänsuse hülgamise teel. Miljoneid kriisipiirkondades elavaid inimesi ahvatletakse liikvele minema. Vasakpoolsed unistajad ja globalistlik eliit tahavad salaja muuta meie rahvusriigi uuasundusalaks. Kutsume seega üles valitsust selle leppega mitte liituma ja antud dokumendiga mitte nõustuma. Dokument ei teeni Saksamaa (ega meie) huve.“
Allikas: Deutscher Bundestag
Refereeris Triin van Doorslaer
0 comments:
Post a Comment