Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ja Eesti peaminister Taavi Rõivas arutasid täna ERR.ee otseülekandes, kuidas tugevdada Eesti ja Euroopa Liidu majandust olukorras, kus lisaks Euroopa enda majandusmuredele pidurdab välispoliitiline olukord Euroopa Liidu idapiiril just siinse regiooni majanduskasvu.
Euroopa Komisjoni investeerimiskavast ehk nn Junckeri plaanist rääkides selgitas Katainen, et selle eesmärk on kaasata erainvestorite raha kõrge riskiga projektidele, mis aitaks tõsta Euroopa Liidu (EL) konkurentsivõimet. Eeskätt tuleb erasektori lisaraha kaasata EL-i digitaalset arengut ja energiajulgeolekut toetavatesse taristuprojektidesse.
Rõivas möönis, et ehkki Euroopa on üks maailma rikkamaid piirkondi, on konkurentsivõimet vaja tõsta igal juhul ning kõige parem on seda teha eeskätt riskikapitali kaasamise abil. Katainen kinnitas, et erasektorile teeb kõrge riskitasemega projektidesse investeerimise atraktiivsemaks Euroopa Keskpanga garantii ja kaasatus nendesse projektidesse.
Uueks finantskriisiks parem ettevalmistus
Katainen, kes oli viimase finantskriisi ajal Soome rahandusminister, möönis, et tookord polnud EL kriisiks hästi valmistunud, sest reeglid olid lõdvad. Nüüdseks on reegleid tugevdatud ning ainsaks tingimuseks on neist mööndusteta kinni hoida.
„Pagulaste negatiivne mõju EL-i majandusele on vaid lühiajaline. Kui me suudame need inimesed oma ühiskonda hästi integreerida, nii et nad on võimelised ka töötama, siis saavutame pikas perspektiivis sellega hoopis positiivse majandusliku efekti.“
Nii Rõivas kui Katainen leidsid, et Kreeka ainsaks võimaluseks kriisist välja tulla on ellu viia hädavajalikud reformid, ilma milleta EL-i abiraha neid sellest välja ei too. Mõlemad esinejad kinnitasid, et enne EL Kreekat edasi ei aita, kui Kreeka ennast ise reformide läbiviimisega aidanud pole.
Pagulasteema puhul olid nii Katainen kui Rõivas ühte meelt, et Itaalia vetes hättasattunuid tuleb tingimata aidata, pakkudes neile inimlikke elamistingimusi.
„Pagulaste negatiivne mõju EL-i majandusele on vaid lühiajaline. Kui me suudame need inimesed oma ühiskonda hästi integreerida, nii et nad on võimelised ka töötama, siis saavutame pikas perspektiivis sellega hoopis positiivse majandusliku efekti,“ leidis Rõivas.
Eesti ja Soome energiaturg teistele eeskujuks
Mõlemad kõnelejad tõdesid, et nii Eesti kui Põhjamaade energiaturg on kaasaegselt ja hästi korraldatud. Rõivas selgitas, et kui enne elektrituru avanemist oli kriitikuid palju, siis tänaseks on otsus ennast igati õigustanud – turul on konkurents, mis aitab hindu reguleerida ja mõistlikuna hoida.
Katainen taunis mitmete EL-i riikide praktikat subsideerida energiahinda, et see tarbijatele odavamaks muuta. „Ma ei pea seda mõistlikuks. Pigem võiks toetada vaesemaid inimesi energia ostmisel, kui et kunstlikult selle hinda kõigi tarbijate jaoks madaldada,“ selgitas Katainen.
Katainen selgitas, et ehkki maksundus on iga riigi enda korraldada ja sinna Euroopa Komisjon (EK) ei sekku, siis on EK sellegipoolest teinud ettepanekuid, mis aitaks tõsta maksustamise läbipaistvust ja teeks seda kõrgema maksukoormusega riikide jaoks õiglasemaks.
„Eesmärk on, et ettevõtted ei viiks maksude maksmist nendesse riikidesse, kus see nende jaoks soodsam on, vaid tasuks need seal maal, kus ja kellega töö ära tehakse, näiteks Eestis ja Eesti tööjõuga,“ selgitas Katainen.
Soome kui õpikunäide struktuursetest muutustest
Alates 2010. aastast on Soomes igal aastal pensionile jäänud rohkem inimesi kui tööjõuturule juurde tuleb ning see tendents vaid kasvab. Sellega on Soomes Jaapani kõrval teine kõige kiiremini vananev elanikkond, mis peab toime tulema struktuursete muutustega oma ühiskonnas ja paratamatult ka majanduses.
Rõivas kiitis Soomet kui Eesti moodi konservatiivse poliitika elluviijat, pidades seda Soome üheks fundamentaalseks tugevuseks, teisena nimetas ta riigi antavat väga head haridust. Soome kolmandaks tugevuseks peab ta innovatsiooni, tuues näiteks kaasaegse digitaalsete teenuste tööstuse, kus Soome on suutnud kiiresti turu vajadustele reageerida, tootes nutiseadmetele rakendusi ja mänge. Rõivas avaldas usku, et nende kolme tugevuse abil ronib Soome välja ka oma hetkelisest majandusraskusest.
Jyrki Katainen on Euroopa Komisjoni asepresident, kelle vastutusala on majanduskasv, ning endine Soome peaminister.
0 comments:
Post a Comment